Kriis lööb kõige valusamalt Eesti põllumeest

E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas hindas, et Eesti põllumeeste olukord võib praeguses kriisis muutuda raskemaks kui mujal Euroopas, sest avalikkus pole piisavalt mõistnud riigi ühte põhilist julgeoleku garantiid - enese toiduga varustamist.

"Me loodame liialt virtuaalmajandusele ning reaalmajandus justkui oleks hääbuv nähtus. Vanad ELi riigid kindlasti aitavad põllumehi rahvusriigi eelarvest nii, et toodangu maht ei väheneks," rääkis Murakas Äripäevale. "Eesti põllumajandus on viimase kümne aastaga läinud üle kaasaegsele tootmistehnoloogiale ning see on nõudnud palju investeeringuid. Praegu on toodangu realiseerimise hinnad alla äriplaani hindade, järelikult tekib raskusi laenude teenindamisega. See on põhiline probleem."

Toidutööstuses valitseva olukorra iseloomustamiseks tõi Murakas võrdluseks teised tööstusharud, kus toodangu kukkumine on oluliselt suurem.

"Üldiselt arvatakse, et toidu tootmine väheneb kriisi ajal kõigest 3%. Kui võrrelda autotööstusega, mis lähema kahe-kolme aasta jooksul kukub prognooside kohaselt 50% ja luksuskaupade 80protsendilise langusega, siis toidutootmise riskid on tõepoolest väikesed," iseloomustas Murakas. "Samas on põllumees lühiajaliselt väga haavatav."

Must stsenaarium on tema hinnangul see, kui toidutootmine väheneb suurusjärgu võrra. Maailmas on piisavalt näiteid, kus põllumajandustootmise taastamine, eriti kehtib see loomakasvatuse kohta, on võimalikuks osutunud ainult suure hulga maksumaksja rahaga, lisas Murakas. Ta märkis, et põllumehes tekitab protestimõtteid võrdlus teiste riikide põllumajanduspoliitikaga.