Kriitika Eesti Energia suunas maksis Reivikule ja Kuusmikule koha nõukogus
Kuusmik ja Reivik märkisid kirjas, et on teadlikud, et Eesti Energia juhatus on koos omaniku esindajatega ettevalmistamas ettevõtte omakapitali laiendamist.
Kuusmik ja Reivik kirjutasid, et nõukogu on küll arutanud mitmeid võimalikke ettevõtte arengustsenaariume, kuid pole kunagi teinud otsust, millist neist eelistada. "Nõukogu on seni juhendanud juhatust lähtuma stsenaariumitest, mis oleksid ettevõttele jõukohased ja teostatavad ka ilma omakapitali laiendamata. Seega tegutseb ettevõtte juhatus omanikult omakapitali laiendamist taotledes ilma nõukogu heakskiiduta," seisab kirjas.
Nõukogu liikmete kohalt tagasikutsutute sõnul oleks juhatusel nõukogu heakskiitu ka raske saada, kuna esmase avaliku aktsiamüügi(IPO) läbiviimise katse 2010. aastal näitas, et sellega võib kaasneda ka rida ebasoovitavaid tagajärgi. Soov läbi viia edukas IPO sunnib Kuusmiku ja Reiviku hinnangul juhtkonda tegema otsuseid, mis annavad tulemust küll lühiajaliselt, kuid on kahjulikud pikemas perspektiivis.
Samuti on nende hinnangul problemaatiline ühekordsete tulude kajastamine ning kulude periodiseerimine. Endiste nõukogu liikmete sõnul on raske nimetada mõnda suuremat Eesti Energia investeeringut tehnoloogiasse, mis oleks omandatud planeeritud tähtajaks, planeeritud eelarvega või oleks saavutanud nõutud näitajad.
Järjest suuremate investeerimismahtude juures tähendab taoline suundumus Kuusmiku ja Reiviku hinnangul üha suuremaid ülekulusid ning järjest suuremat koormust ettevõtte majandustulemustele. "Probleemid ühtede investeeringute omandamisel tingivad tihti ka teiste investeeringute edasilükkumise. Hoiatavaks näiteks on viimasel nõukogu istungil väljendatud juhatuse vastuseis uue põlevkiviploki ehitusele," seisab kirjas.
Eraldi tõid Kuusmik ja Reivik oma kirjas veel välja ettevõtte välismaised arendusprojektid, mis on nende hinnangul ellu kutsutud vaid selleks, et manada potentsiaalsetele investoritele ette pilt Eesti Energiast kui tehnoloogiasthiiust, kuid tegelikkuses teostatakse välisprojekte nõrga tootlusega ning äärmiselt kõrgete riskidega.
"Nõukogu on suhtunud neisse projektidesse algusest peale sedavõrd skeptiliselt, et USA-sse investeerimise heakskiitmine toimus vaid omanikupoolse surve tõttu," märgitakse kirjas.
Kuusmiku ja Reiviku hinnangul on Eesti Energia investeerimiskava nii ambitsioonikas vaid seetõttu, et tõestada omanikule ja avalikkusele IPO möödapääsmatust. "Ometi on juhatusel olemas stsenaariumid, millega ettevõtte areng on tagatud, kuid omakapitali laiendamine pole sugugi hädavajalik," seisab kirjas.
Endised nõukogu liikmed avaldasid oma kirjas ka kartust, et omakapitali laiendamise otsus tehakse riske piisavalt kaalumata ning lisasid, et mööda ei saa vaadata ka Vene kapitali ohtudest.
Kokkuvõttes nendivad Kuusmik ja Reivik, et nende hinnangul on Eesti Energia omakapitali laiendamine väärsamm, mis toob ettevõttele ja investoritele kaasa rea riske, mida pole seni adekvaatselt hinnatud. Ühtlasi peavad nad oluliseks juhtkonna tugevdamist erialaspetsialistidega erinevatel tasanditel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium märkis oma kommentaaris kirjale, et riigil kui Eesti Energia omanikul ei ole kavas IPO-t läbi viia. "Seega on nõukogu eksliikmete jutt mõnevõrra mõistmatu," lisas ministeeriumi pressiesindaja.
Eesti Päevaleht kirjutas teisipäeval, et majandusminister Juhan Parts otsustas reedel vahetult enne puhkust päevapealt Reiviku ja Kuusmiku Eesti Energia nõukogu liikme kohalt tagasi kutsuda ning pani nende asemele Hansapanga omaaegse asutaja Andres Saame ja Toomas Tautsi.
