Suuremat sorti ?pereheitmine? algas möödunud aasta lõpul. Kõigepealt asutasid Lextali advokaadibüroo neli Heta advokaati: Tarmo Sild, Üllar Talviste, Urmas Ustav ja Ants Karu. Veidi pärast neid lahkusid aasta algul Hetast Teder & Partneritesse Simon Levin ja Daisy Tauk.

Teine suurem liikumine käivitus alles hiljuti. Glikman & Glikmani advokaadibüroo seitsmest advokaadist lõid Ilmar Straus, Anu Uritam, Eero Viigi-mäe ja Priit Lätt ning Aivar Pilve advokaadibüroost Paavo Paas ja Marko Tiiman sügise algul uue büroo, mille partneriteks kuuekesi hakkavadki. Pärast seda kuulis avalikkus veel ühe uue büroo asutamisest: leivad panid ühte kappi Indrek Teder ja Leon Glikman. Nende loodud büroos hakkavad tööle ka tuntud tegev-advokaadid Aleksander Glikman ja Simon Levin.

Oma nii-öelda verevahetusi ja lahkuminekuid ei soovi advokaadid kuidagi kommenteerida. Peamiseks põhjenduseks toovad nad välja advokaatide enesereklaamikeelu, sest advokatuur jälgib üleastumisi karmilt ning karistused oleksid ranged.

Viimasel ajal ajakirjanduses välja öeldud mõtetest võib kokku panna järgmise pildi. Noored lähevad suurtest advokaadi-büroodest ära, kui ei ole mitmeaastase rügamise järel suutnud partneriks tõusta.

Omanimelise büroo omanik ja asutaja ning advokatuuri esimees Aivar Pilv on öelnud niisuguse protsessi olevat paratamatu. Haritud noored advokaadid loodavad peale hea palga ka büroodes osalust. Samas on vanemad bürood muutunud tuntud kaubamärkideks, mis tõmbavad kliente ja raha juurde. Kui osanikuks ihkav advokaat ise ei suuda uusi kliente leida ega teistele advokaatidele tööd pakkuda, siis ta osanikuks ei saa.

Liiga palju infot

Viimaste aastate jooksul on seadused nii palju muutunud, et tänapäeval ei jõuaks ükski advokaat enam kõigega kursis olla. ?Mahud on täiesti meeletud, kui kõike peaksid teadma, läheksid hulluks,? kinnitavad Madis Päts ja Ando Luberg Luberg & Pätsi büroost. Seadusest, mis vähem kui kümme aastat tagasi mahtus õhukeste kaante vahele, on muudatuste ja lisadega saanud riiulitäied materjali.

On tehtud oletusi, et praegu poole miljardi krooni suurune advokaaditeenuste turumaht suureneb veelgi ning advokaatide arv 450 peaks tänu advokaadiks saamise lihtsustatud protseduurile kasvama lähiaastatel ligi kolmandiku.

Seega on ainult loogiliseks sammuks, et advokaadibürood keskenduvad järjest enam ühele valdkonnale või koondavad lahkunute asemele kokku sarnaste valdkondadega tegelevaid inimesi.

Äsjaloodud Straus & Partnerid on endast teada andnud äriõigusele keskendunud büroona. Oma nišiks peab Straus & Partnerid õigusabi osutamist sellistes erialastes valdkondades nagu näiteks maksuõigus, intellektuaalne omand, keskkonnaõigus, projektide finantseerimisalane nõustamine. ?Meie eesmärk on spetsialiseerumine niisugustele spetsiifilistele küsimustele, kus on suurenenud klientide nõudlus ja ootused,? selgitab Straus.

Oma tugevuseks peavad firma-asutajad head haridust: enamik partneritest on magistrikraadi sooritanud mõnes USA või Euroopa ülikoolis, mis võimaldab kliendile pakkuda kvaliteetseid teenuseid.

Uurijad teevad elu raskeks

Varem tegeles Tederi büroo äri-, konkurentsi-, meditsiini- ja intellektuaalse omandi õigustega ning Glikman tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjadega. Nüüd prognoosib tsivilist Leon Glikman kriminaalasjade hüppelist kasvu, milleks büroo on tänu ühinemisele hästi valmistunud.

?Majanduskriminaalasjade kasv on paratamatu,? väidab Glikman. Positiivse põhjusena toob ta välja rahvusliku kogutoodangu suurenemise ja ka majandusasju käsitlevate uurijate arengu, mille hulka kuulub nende võimekus teha rahvusvahelist koostööd. Negatiivse põhjusena nimetab mees ?valgekraede represseerimist?. Kuna politsei ei tegutsevat tavakuritegude lahendamisel veel küllalt efektiivselt, püütakse seda kompenseerida valju promotööga majandusasjade suhtes.

Glikman väidab, et erinevalt tsiviil- ja haldusmenetlusest pole Eesti kriminaalmenetluse pooled tegelikkuses võrdsed, mistõttu kriminaalmenetluses kohaldatakse tunduvalt madalamaid tõendamisstandardeid. Ehk kui riik näeb, et tal pole lootust euroopalikus haldus- või tsiviilkohtus peale jääda, siis on lihtsaim viis tembeldada ärimees kurjategijaks ja saavutada nõude rahuldamine kriminaalmenetluses. Et õigeksmõistmise tõenäosus Eesti kohtutes on alla ühe protsendi, peab Glikman kohtust endast tähtsamaks eelnevat uurija kabinetis peetavat võitlust, et asi kohtusse välja ei jõuaks.

Uurijate efektiivsuse kasvu kinnitavad ka teised advokaadid. Aivar Pilv tõdeb, et ?valgekraelistel? ei tasuks politseid ja maksuhaldureid alahinnata, sest see võib väga valusalt kätte maksta. Üldjuhul eelistavadki Eesti ärimehed korraldada asju korrektselt ning saavad seetõttu rahulikult magada. ?Kindlasti võib öelda, et kriminaalasjade esinemissagedus on viimase kolme-nelja aastaga kasvanud, seda just maksu-, kuid ka ametialaste kuritegude osas,? nendib Pilv.

Tänu noortele tekivad uued bürood

Noored löövad vanadest lahku

?? Advokaadibüroode keskendumine äriõigusele ja ettevõtlusega seotud kriminaalasjadele algas juba 1990-ndate algul, mil hakati asutama suuri büroosid, leiab Aivar Pilv.

?? Suuremad ja tuntumad on näiteks Raidla & Partnerid, Tark & Co, Lepik & Luhaäär, Teder & Partnerid, advokaadibürood Aivar Pilv ja Paul Varul, Glikman & Glikman (vahetas äsja nime Teder, Glikman & Partneriteks) ning esimesena eraõigusega tegelenud Heta.

?? Suure büroo juhina usub Pilv, et suurematel firmadel on lihtsam läbi lüüa tänu võimsamale meeskonnale ja sellest tulenevale tööjaotusele: see on põhjus, miks nii enamik ärikliente kui ka riik ja kohalikud omavalitsused eelistavat kasutada just teatud advokaadibüroode teenust.

?? ?Uusi advokaadibüroosid, kes eelistavad tegutseda nendes valdkondades, on aja jooksul pidevalt tekkinud, kuid enamik neist ei ole veel võrreldavad oma suuruselt ja turujõult nimetatud advokaadibüroodega,? lisab Pilv.

?? Uuematest büroodest on majandusvaldkonnas suurim ja tuntuim Soraineni Advokaadibüroo, aga ka Luiga, Mugu & Borenius ja Mody, Hääl ja & Glimstedt. Enamik niisuguseid büroosid ongi tekkinud noorema põlvkonna advokaatide eraldumisest vanematest büroodest.