Krimm muudab Venemaa võlakirjaemissiooni Läänes ebaatraktiivseks
USA pangad ei soovi läbi viia Venemaa valitsuse 3 miljardi dollarilist võlakirjamüüki. Samuti hoiavad tehingust eemale ka Euroopa pangad, kirjutab WSJ.
Vene valitsusel on raskusi suure üleilmse panga leidmisega, kes aitaks valitsusel emiteerida 3 miljardi dollari väärtuses võlakirju. See muudab 3-aastase eemaloleku järel küsitavaks Venemaa tagasituleku rahvusvahelisele kapitaliturule.
Paljud Euroopa pangad välistasid võlakirjamüügis osalemisest soovimata vihastada USA ja Euroopa võime, kes on kehtestanud sanktsioonid Vene ettevõtete ja eraisikute suhtes. USA valitsus on juba selles küsimuses hoiatanud USA suurpanku.
See jätab Venemaa sõltuvusse Venemaa enda ja Hiina pankadest, kuid nendel pankadel puudub rahvusvaheline ulatus. Venemaa soovib müüa esmakordselt pärast 2014. aastal Krimmi annekteerimist rahvusvahelisel turul võlakirju. USA ja EL kardavad, et Moskva suunab saadud raha sanktsioonide all olevatesse ettevõtetesse ja nad on sellest panku teavitanud.
Ka mõned investorid kardavad samal põhjusel võlakirju osta.
Euroopa pangad kardavad vihastada USA võime, kes on sanktsioonide rikkumise tõttu viimastel aastatel määranud miljardeid dollareid trahve Euroopa pankadele. Sedasi on saanud pihta näiteks BNP Paribas ja HSBC Holdings.
BNP Paribas, Credit Suisse, Deutsche Bank, HSBC ja UBS otsustasid tehingust loobuda. USA suurpangad nagu Bank of America, Citigroup, Goldman Sachs, Morgan Stanley, JPMorgan Chase ja Wells Fargo ei osale samuti tehingus.
Seevastu Itaalia UniCredit ja Prantsusmaa Societe Generale ei ole välistanud tehingus osalemist. Societe Generale’ile kuulub muuseas üks Venemaa suurimaid eraomanduses panku – Rosbank.
Venemaa rahandusministeeriumi nõuniku Svetlana Nikitina ütles märtsi algul, et umbes pooled 28 pangast, kelle poole pöörduti, on vastanud. Venemaaga läbirääkimisi pidanud pangad soovivad, et võlakirjad ei oleks USA dollarites, ütles üks tehinguga kursis olev Moskva pankur. See aga piirab emissiooni mahtu. Kui võlakiri on USA dollarites, siis toimuvad arveldused läbi USA, mis kujutab tehingus olevatele pankadele probleeme.
Vene valitsus peaks otsustama korraldavad pangad selle nädala lõpus või tuleva nädala algul.
Kuigi tehingut korraldavad Venemaa ja Hiina pangad sooviks Moskva näha nende seas ka Euroopa panku. Hiina pankade häda on see, et neil ei ole võimet müüa võlakirju Euroopa ja USA kapitaliturgudel. Sel põhjusel on juba üks Hiina suurpank neljast tehingust loobunud.
Investorid kardavad ka seda, et võlakirjade järelturg või osutuda nigelaks ehk soovi korral ei pruugi neid olla lihtne edasi müüa.
