Riik maksis möödunud aastal Euroopa Liidu struktuuritoetuse taotlejatele mitusada miljonit krooni. Tänavu seisab ees miljarditesse kroonidesse ulatuvate projektide elluviimine ja rahastamine.

2004. aasta riigieelarvesse oli planeeritud 5,3 miljardit krooni välisabi, mille hulgas on nii Euroopa Liidu (EL) liikmelisusega avanenud struktuuritoetused kui ka veel liitumiseelsed nn eelstruktuurivahendid. Välisrahast laekus aasta lõpuks riigieelarvesse kokku 3,1 miljardit krooni ehk ligi 60% plaanitust.

Valusad vitsad

Õigustatult võib tekkida küsimus, mis saab ülejäänud 40 protsendist. Välisabi puhul kehtib nn N+2 reegel, mille kohaselt saab välisabi rakendada ka kahel järjestikusel aastal. Seega saame 2004.?2006. aastaks planeeritud raha reaalselt kasutada 2008. aastani. Eeskätt annab see piisava aja suurprojektide korrektseks korraldamiseks ning väldib liigset kiirustamist välisabi kasutamise korraldamisel. Teatavasti tuleb valesti kasutatud toetus tagasi maksta, mille valus kogemus on paraku olemas mitmel EL-iga varem ühinenud riigil.

Eesti riiklikus arengukavas tõukefondide kasutuselevõtuks aastatel 2004?2006 on kokku 47 rahastamisvaldkonda ehk meedet või meetme osa, millest möödunud aastal avati 29.

Kuigi esimesed tõukefondide projektikonkursid kuulutati välja 26. aprillil, algas töö toetuste kasutamiseks juba varem. Peale riikliku arengukava väljatöötamise pidi ette valmistama ka rida õigusakte, strateegilisi dokumente ning veenduda rahajagajate ja projektide hindajate adekvaatsuses ning töökindluses.

2004. aasta lõpuks oli rahandusministeerium akrediteerinud 18 rakendusüksusest 16, kes olid valmis tõukefonde rakendama. Ülejäänud kaks rakendusüksust akrediteeritakse käesoleva aasta esimese kvartali jooksul. Peab möönma, et tõukefondide avamine võttis algselt planeeritust rohkem aega, mistõttu jaanuari asemel avati esimesed meetmed 2004. aasta aprillis. Seetõttu kuulutati esimesel poolaastal projektikonkursid välja vaid ettevõtluse arendamise ning põllumajanduse, kalanduse ja maaelu edendamise valdkonnas.

Suur rahajagamine

Seevastu möödunud aasta teine pool kujunes nii rakendamise kui ka juba projektide elluviimise osas väga aktiivseks. Mõne konkursi raames taotleti juba esimeses projektivoorus rohkem raha, kui seda selleks aastaks ette oli nähtud. Näiteks külade arengu meede, kus PRIA-lt küsiti 114 miljonit krooni toetust, kuid kolme aasta peale on selleks toetuseks võimalik jagada ainult sada miljonit.

Eesti on oma tõukefondide rakendamise tempolt võrdväärne teiste uute liikmesriikidega. Samas tuleb mõista, et praegu ei ole veel võimalik hinnata projektide kasu Eesti majanduse ja sotsiaalsele arengule tervikuna ? projektide mõju avaldub järgnevate aastate jooksul. Küll aga saab tuua mõned näited, mida ettevõtlikud inimesed toetusega on plaaninud teha.

Paljud Eesti ettevõtted on näiteks ekspordiplaani programmi raames kavandanud laienemist välisturgudele või soovinud tõsta koolitustoetuse programmi kaudu ettevõttes juhtimis- ja tootmiskvaliteeti. Näiteks Saku Metalli ja spordi-, töö- ja vabaajarõivaste tootja Ilves Extra.

Struktuurifondidest sai möödunud aastal taotleda ka koolitustoetust, mida kasutas edukalt näiteks Uptime firma strateegilise juhtimise kogemuse arendamiseks. Lisaks on näiteks meetme ?Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas? raames ellu kutsutud paljud turismiarenduse projektid, mille hulgast üksikute näidetena olgu toodud Kivi Forellipüük ja Waide Tartumaalt.