„Eestil enda ostukõlbulikud võlakirjad puuduvad, nii et loodame traditsiooniliselt sellele, et EKP sammud turugutavad teiste Euroopa riikide majandusi, et saaksime seeläbi sinna rohkem eksportida. Muidugi võib ka nii opereerida, aga mingist punktist tekib kindlasti küsimus, et miks näiteks eurorahade toetustena kasutamine koos väga paljude piirangutega ja kaasnevate tulevaste kuludega on meie jaoks kõlblik, aga selline suurema vabadusastmega strateegiline võimalus mitte," küsib Hänni.

Tema sõnul viib kohati selline iga hinna eest silmatorkava võlakoorma vältimise soov ka lahenduste kasutamiseni, mis majanduslikult ei pruugi mõistlikud olla. Näiteks toob ta ühendministeeriumi maja finantseerimise, mille puhul näib nagu eelistataks kallimat liisingut odavamale laenule ainult selle "ei võta laenu" loosungi nimel.