Sten Tamkivi idufirmaga Teleport Technologies liitunud Lepik ütles, et projekti eesmärk oli aidata inimestel leida paremat kohta elamiseks. „Me nägime selle käigus, et Brexit ei ole mingi nali, ettevõtted lihtsalt viivad Londonist inimesi ära ja nendega liigub ju kogu maksubaas. Need kohad, mis muutuvad tõmbekeskusteks võidavad tugevalt. Linnade ja riikide võimekus inimesi meelitada muutub väga erinevaks. Näiteks ma ei tea, kuidas saavad hakkama kohad, mis ei suuda inimesi meelitada. Riigid, mille maksumaksjad ise midagi ei tooda, on määratud hävingule,” rääkis Lepik.

„Meil on Telepordi andmebaasis 260 linna ja andmebaasi keskmise järgi on Tartu ja Tallinn 10. ja 11. kohal. Inimesed võiksid siin elades töötada muude riikide jaoks. Ühte parimat kohta ei ole maailmas olemas. Näiteks Eestis me ei oska eriti toodet müüa, see peab toimuma Ameerikas. Samuti on kapitali lihtsam tõsta USA-s,” sõnas ta.

„Me ei saa öelda, et tulge Eestisse, me oleme parim riik. Suur osa Y-põlvkonnast või milleniaalidest on valmis töötama teises riigis. Aafriklased eriti, aga eks neil pole parimad tingimused seal ka,” ütles Lepik.

Lepiku sõnul ei ole mõtet vastandada uut ja vana majandust. „Näiteks kui me võrdleme telefonide müüki ja pakiveo kasvu, siis kõik arvaksid, et telefonidel läheb paremini. Tegelikult on müük nullilähedane ning pakivedu kasvab aastas 10% e-kaubanduse suurenemise tõttu. Kust sa tõmbad uue ja vana majanduse piiri? Enam ei ole sektorit, kus ei kasutata tehnoloogiat,” ütles ta.

„19. sajandil olid meil linnades meistrid, kelle juures käisid sellid õppimas. 20. sajandil olid korporatsioonid, kus juht oli teistest peajagu kõrgemal kohal. 21. sajand on võrgustiku ajastu. Juht on tiimis sees, mitte kuskil kõrgel. Kõik on rohkem võrgustunud ka ettevõtte sees. Eelmisel sajandil oli ettevõttes kaks vetsu: ühel silt „mehed ja naised,” teisel „direktor.” Enam nii rallit sõita ei saa,” rääkis Lepik.

Tema sõnul jääb tehnoloogia tuleku tõttu töökohti järjest vähemaks. „Idufirma Whatsapp võttis sadade telekomiettevõtete töötajate töö, sest muutis sõnumite saatmise viisi. Riikidel on väljakutse, kuidas arvestada sellega, et tööpuudus on möödapääsmatu.”

Samas Eestis on Lepiku arvates probleem teine. „Eestis on 870 000 tööealist inimest, aastaks 2025. väheneb see 100 000 võrra. Kas me teeme 10% väiksema Eesti? Kas suudame olla atraktiivsemad välismaalaste jaoks või tõstame pensioniiga? Valimiste eel mõtlen Eesti tuleviku peale ja number 1 küsimus, millele ma tahaks vastust on see, kuidas me tööjõupuudusega edasi lähme?”