“Tartu Ülikool väidab, et neil on kohustus anda igale välisüliõpilasele ühiselamukoht. See on vale. Sisuliselt kehtis selline olukord 1. septembrini 2013, ent juba enam kui viis aastat kehtinud välismaalaste seadus ülikoolile sellist kohustust ei pane. Ega ka ükski muu seadus. Kui Tartu Ülikool on otsustanud, et Eesti maksumaksja rahastatud ülikooli ressursse tuleb esmajärjekorras anda välismaalastele, siis öelgu see otse välja,” ütles Oad.

Ettevõtluskõrgkooli tegevjuhi sõnul ei ole välisüliõpilaste selliseks eeliskohtlemiseks mingit põhjust. “Tallinnas elab enamik välisüliõpilasi ise leitud elamispinnal. Välisüliõpilased ei ole abitud, nad on täiskasvanud inimesed. Kes tõesti tahab Eestisse tulla, suudab omale ka ise elukoha leida. Kes ei suuda või ei viitsi, siis võib-olla tuleks küsida, kas sellise inimese tööeetika on Eesti ootustele vastav."

Samal ajal on Oadi sõnul igati tervitatav, et Tartu Ülikool teeb pingutusi, et välisüliõpilaste Eestisse tööle jäämist toetada. “Muidugi tuleb välisüliõpilastele tagada võimalikult suurel määral niiöelda pehme maandumine. Et inimese esmamulje Eestist oleks hea, mis soodustaks integreerumist, tööle jäämist ja siin maksude maksmist. Aga see ei tohi mitte mingil juhul toimuda Eesti üliõpilaste arvelt.”

Kristjan Oadi sõnul on olukord eriti kummaline, sest Tartu Ülikoolil on ülesanne olla lisaks teadusülikoolile ka rahvusülikool. “Ülikool, kellele on usaldatud rahvusülikooli rolli kandmine Eestis, eelistab soodsa majutuse andmisel välismaalasi Eesti noortele. Eestlased, kes tulevad Tartusse õppima pigem vaestest maapiirkondadest, jäävad taskukohasest majutusest ilma, aga üle maailma suurlinnadest saabuv globaalne keskklass saab soodsa hinnaga sooja toa,” näitlikustas Oad.

"Täiesti võib nõus olla Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse juhiga, et see ei ole kuskilt otsast võrdne kohtlemine. Tundub, et Tartu Ülikool diskrimineerib üliõpilasi kodakondsuse alusel – Eesti kodakondsusega üliõpilased on majutuse saamisel teise järgu tudengid," ütles Oad, kes ise on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlane. “Minu ajal toonitati Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, et diskrimineerimise, sealhulgas kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld on üks Eesti Vabariigi põhiseaduse üks olulisemaid sätteid. Vilistlasena tekib küsimus, mis mu vanas alma mater’is õieti toimub."

Oadi sõnul on olukorrale lahendus olemas. "Tartu Ülikool võiks teha, õigemini oleks juba uute ingliskeelsete õppekavade ettevalmistamise ajal pidanud tegema koostööd Tartu ettevõtjatega. Tartu Ülikooli võimekuses maksejõulist klienti ligi meelitada ei ole kahtlust. Nõudlus näib olevat selline, et vähemalt ühe üürikorterite maja arendus välisüliõpilaste tarbeks oleks mõistlik äriplaan. Nii saaks Eesti tudengid soodsa majutuse, ka välistudengid majutuse, Tartumaa inimesed tööd ja Eesti majandusse tuleks raha juurde," ütles Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht.