Kui õlu maksis konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel Tallinnas 1992. aasta juunis pärast Eesti krooni taaskehtestamist keskmiselt 85 senti pool liitrit, siis praegu on õlle keskmiseks hinnaks 10 krooni poole liitri eest. Hind on seega kasvanud ligi 12 korda, vahendas ETA.

Viin on võrdlusena kallinenud kümnendi jooksul ligi 10 korda, makstes 1992. aastal EKI andmetel Tallinnas keskmiselt 7,85 krooni pool liitrit ja 2002. aasta juunis 76 krooni sama koguse eest. Sigarettide keskmine hind on tõusnud kümnendiga 6,6 korda.

Ühissõiduki pilet on seevastu kallinenud põhitarbekaupadest ja -teenustest konkurentsitult enim, 50 korda. Ühissõiduki pilet maksis kümme aastat tagasi 20 senti ja nüüd 10 krooni.

Bensiini A93/95 hind on kümne aastaga tõusnud kahelt kroonilt liiter 9.40 kroonini liiter ehk 4,7 korda. Elekter on kallinenud 1992. aasta 10 sendilt 1,10 kroonini kilovatt-tunni kohta ehk 11 korda.

Toiduainetest juhivad hinnatõusu ligi 14kordse kasvuga porgand, 13kordse kasvuga suitsuräim ja ligi 11kordse kasvuga Madise leib. Ligi kümme korda on kallinenud ka kartul, odrakruup ja Kirde sai. Seitse korda on tõusnud veiseliha ning kuus korda sealiha ja piima hind.

Teistest toiduainetest madalam on olnud hinnakasv näiteks suhkrul (1,26 korda kallim), kohvil (1,13 korda kallim), õuntel (1,73 korda kallim), taluvõil (2,44 korda kallim), riisil (3,16 korda kallim) ja nisujahul (3,31) korda kallim.

EKI andmetel kallinesid kaubad ja teenused aastatel 1992-2000 keskmiselt 7,1 korda. Hinnaühildumisprotsessi tõttu arenenud riikidega on tarbijahinnaindeksi kasv aastatega aeglustunud. Mullu kasvas tarbijahinnaindeks 5,8 protsenti ja tänavu kasvab prognoosi kohaselt neli protsenti.

Keskmine palk on EKI andmetel kasvanud 1993. aasta ligi 1000 kroonist tänavu prognoositava 6000 kroonini ehk ligi 6 korda.