Majanduses on ärevad ajad. Arvatakse, et palkade konkurentsivõime tagamiseks on vaja kroon devalveerida ja et devalveerimine paneks hinnatõusule ja inflatsioonile piiri. Arvamusi on seinast seina, kuid õnneks enamik siiski mõistab, et devalveerimine ei tooks kaasa midagi head, ja seda teha praegu veel ei kavatseta.

Kuid kõigi nende arutelude puhul on kõrvale jäänud natuke parem idee. Millegipärast ei arutata Eesti krooni revalveerimist.

Revalveerimine on vastandina devalveerimisele valuuta kursi tõstmine teiste valuutade suhtes. Devalveerimise korral oleksime kõik vaesemad ja maailmas keegi teine rikkam, sest teatavasti jagatakse valuutakursside muutumisega rikkusi ümber, mitte ei tekitata juurde.

Revalveerimise korral oleksime kõik järsku aga rikkamad. Külmkapid, autod, lennukipiletid, käekellad muutuksid revalveerimisprotsendi jagu odavamaks. Mis kõige tähtsam: kõigil kinnisvaraomanikel, kes on võtnud laenu eurodes, kuluks laenu tagasimaksmiseks vähem kroone. Ja paljuräägitud inflatsioon seiskuks. See oleks tõeline tiigrihüpe Euroopa või koguni maailma arenenud riikide hulka.

Meie palgad, mida loodetakse Euroopale järele jõudvat paarikümne aastaga, lendaksid hüppeliselt lähemale maailma rikkaimatele riikidele. Loomulikult revalveerimiseprotsendi võrra. Sobiv protsent oleks umbes 10,52%, mis viiks Eesti krooni kursi võrdseks täpselt 14 euroga. Lihtsam arvutada ja eurole üle minna. Sellega täidaksime nii Maastrichti kui ka inflatsioonikriteeriumid ja Brüsseli härrad peaksid välja mõtlema uue põhjuse Eesti eurole ülemineku edasilükkamiseks.

Palgad Euroopa tasemele

Ka ühelgi välisinvestoril ei oleks oma investeeringu kallinemise vastu midagi. Revalveerimine suurendaks tunduvalt Eesti majanduse usaldusväärsust ja tooks Eestisse täiendava välisinvesteeringute laine. Pärast Teist maailmasõda oli Euroopa edukaim riik Saksamaa, kes revalveeris oma valuutat mitmeid kordi. Meenutagem, et Eesti krooni Saksa margaga sidumise üks põhjuseid oli selle tugevnemine kogu 20. sajandi teisel poolel. Miks jätta edu toonud idee kasutamata?

Lõpu leiaks ka kinnisvarakriis. Inimesed hakkaksid saama rohkem palka ja neil oleks võimalik kulutada rohkem elamispinna soetamisele.

Samas on ühe võit ikka kellegi teise kaotus. Kaotajaks jääksid maailma valuutaturud, kes kavatsevad “mängida” Eesti krooni kõrbemisele ja ajavad intresse üles.

Kaotaja oleks ka Eesti ekspordisektor. Siin on aga olukord keerulisem. Kuna pikemat aega on räägitud meie ekspordisektori nõrgenemisest ja konkurentsieelise vähenemisest, siis annaks revalveeerimine täiendava tõuke probleemide korraga lahendamiseks. Revalveerimise puhul läheksid elujõuetud ekspordiettevõtted lihtsalt paar aastat varem pankrotti, mis annaks võimaluse kogu eksporditööstus täielikult ümber struktureerida, sest samal ajal hakkaks Eestisse saabuma investeeringute laine.

Loomulikult annan ma endale aru, et Eesti Pank ei võta seda kõike oma tegevuse aluseks, kuid eelkõige tuleks vaadata maailma ja tema probleeme läbi vastandite prisma, sest alles siis võib filosoofiliselt öeldes jõuda teesi ja antiteesi kaudu kõrgema taseme sünteesini.

Kommentaarid

Kristjan Pungas

rahandusministeerium

•• Senine rahapoliitika on olnud õnnestunud ja pannud aluse kiirele majandusarengule ning tõstnud Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis.

Ei ole mingit põhjust vahetuskursi muutmisega olukorda keerulisemaks muuta. Mõningad revalveerimisega kaasnevad positiivsed aspektid ei kaaluks üles negatiivseid muutusi. Ei ole mõtet ekstreemsete meetmetega või siis kunstlikult majandusse õhku juurde lasta.

Raul Allikivi

majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium

•• Revalveerimine suurendaks tarbimist veelgi ja eksport kaotaks oma konkurentsivõime. Spekulatiivsele investorile on revalveerimine alguses tõepoolest atraktiivne, kuid tekkiva mulli purunemisel võib järgnevast pohmelusest väljatulek võtta aastakümneid.

Juukseidpidi iseenda õhkutõstmine on seni õnnestunud vaid parun von Münchhausenil. Eesti majandus aga ei vaja mitte tarbimisbuumi jätkumist, vaid seda, et suureneks meie ettevõtete ekspordivõime rahvusvahelistel turgudel.

Märten Ross

Eesti Pank

•• Autori arusaamine inflatsiooniprotsessidest on väga tervitatav. Ka praegu tagab kursi seotus euroga tööstuskaupade hinnatõusu sama madalal tasemel kui arenenud Euroopas. Praegune fikseeritud kursi strateegia toimib Eestis hästi, toetades inflatsioonivastast võitlust ja valmistades ka majandust ette euroalas toimima.

Aivo Vaske

rahandusministri nõunik 2003–2005

•• Revalveerimiseks peab keskpanga reservides olema piisavalt üleliigset valuutat, et see rõõm kinni maksta. Või peaks Eesti kroon olema välismaalaste silmis piisavalt usaldus- ja ihaldusväärne, et nad seda ka kallimalt ostaksid. Meie punases oleva jooksevkonto puhul ma seda ei ennustaks.