Kroonid tulid koos kuue kasti õllega
Töötasin 9 aastat tagasi Eesti Panga tollase presidendi Siim Kallase nõunikuna ja kuulusin rahareformi poollegaalselt ette valmistanud noore ja entusiastliku task force´i koosseisu.
Eesti eduka rahareformi idee alused pärinevad tol ajal korraks Eestis käinud majanduse okiteraapia prohvetilt Jeffrey Sachsilt, kes oma sülearvutil visandas siinsetele püüdlikele, kuid suhteliselt rumalatele reformaatoritele valuutakomitee esialgse skeemi.
See oli meile täielik uudis, kuna sisaldas konverteeritava kõva raha üleöö kehtestamise kava. Seni tegeles task force usinasti kõikvõimalike pehme raha ja “koru” (krooni ja rubla ristsugutis) laadsete projektidega.
Normaalse kõva raha käibele laskmist peeti ees-otsas Siim Kallasega võimatuks. Mäletan seda täpselt - rääkigu tänased kaugelenägelikud kangelased mida tahes.
Minu laptopis valmis enamus rahareformiga seotud seaduseelnõude projekte (rahaseadus, krooni tagamise seadus jt.). Ega midagi hoobelda ei ole, tagantjärele vaadates olid need üpris lapsikud ja primitiivsed, aga kehtivad vist tänaseni.
Pea kogu sularaha toodi kahe treileriga
Rahareformi ettevalmistamise päevil oli üks ärevamaid hetki Suurbritannias Basingstokes Thomas De La Rue & Co-s trükitud uute Eesti kroonide füüsiline saabumine Eestisse ja Eesti Panka. See oli veel enne N. Liidu faktilist lagunemist, seega oli sündmuspaik N.Liit koos vene tolli, piirivalve, miilitsa jmt. Juriidiliselt ületasid kroonikoormad N.Liidu riigipiiri ja tolli.
Keskpanga turvapealik Marko Tibar õiendas vene piirivõimude ja miilitsaga - tal oli seal säilinud veel kunagisi kolleege. Meie ärevus ja närvitsemine oli suur. Varasem kogemus niisuguseks operatsiooniks puudus. Saabus ju Inglismaalt praktiliselt kogu tulevane Eesti sularaha alates 5-kroonistest kahe pika treileriga.
RAHA SAABUS SADAMASSE PRAAMIGA. Tallinnasse tulid treilerid Stockholmi kaudu Estline praamiga, otse reisisadamasse. Määratud ajal kogunesid eri teid kaudu turvaülem Tibar, tema asetäitja Lõns, veel paar turvameest ja mina ingliskeelseid saatedokumente lugeva juristina. Saabusime sadamasse eri aegadel ja suundadest justnagu juhuslikult ja pingutatult konspiratiivsetena nagu mingid juunikommunistid. Mina tulin oma isikliku autoga VAZ 2109, ametiautot mul polnud. Teised ametlikud isikud saabusid vist pangale kuulunud mikrobussiga.
Olukorrale vastav ärevalt tõsine õhkkond valitses seni, kuni märkasin lähenevat Tibari ase-täitjat, kes lonkis käed taskus, tehtult ükskõikne ilme näol, päevinäinud tolmumantlis ja käe otsas kilekott. Kui silmasin kilekotist välja piiluvat kabata auto-maadi AKM toru, ei suutnud ranget ilmet enam kuidagi säilitada ja mäletan, et hakkasin algul puksuma, pugisema, vappuma ja lõpuks naerma. Asetäitja tegi solvunud näo, aga pinge oli kadunud.
PEATUMINE OLI KEELATUD. Mõne aja pärast sõitsidki Stockholmi praamilt maha kaks pikka ”GB” märgiga Thomas De La Rue & Co tumesinist treilerit, sohvriteks ehedat Cockneyt mahlakalt pruukivad otlased. Treilerid vastu võetud, kihutasime sadamast Lasnamäele tollase arveldusvalitsuse sularahaladudesse.
Mina kihutasin 09-ga täistuledes ees, tehes teed. Kindral Tibari hoiatuse kohaselt tuli kõigeks valmis olla ja mitte mingil juhul ja kelle tahes märguande peale oli keelatud peatuda. Täiskiirusel kihutas kahest ingliskeelsete kirjadega võõramaisest treilerist ja neid eest ja tagant katnud täistuledega sõiduautodest koosnev ebatavaline kolonn Tallinna sadamast otse Suur-Sõjamäe ladudesse.
Lasnamäel turvasid teejuppi Peterburi maanteest kuni ladudeni täiesti avalikult mustade kootud mütsidega ja laigulistes pardilaskmismundrites ühemõt-teliselt karmi ilmega K-komando automaaturid. Kohale jõudes nägin, et samasugused automaaturid valvasid ka laohoonete katustel. Ühesõnaga, julgestus oli tollaste oskuste ja võimaluste kohaselt maksimaalne, asjaosaliste ärevus suur, kord range.
Kohapeal oli kaubakastide vastuvõtuks moodustatud pangatöötajatest erapooletu komisjon, kes loendas mahalaadimisel rahapakke ja pidi kinnitama nende arvulist vastavust minu uurida antud Th. De La Rue & Co saatedokumentides märgitule.
Kõndisin seal inimeste ja kauba vahel dokumentidega ringi, ise neid käigult uurides. Meenub, et kui Bill of Ladingist lugesin ”printed matter” ehk pangatähed kõrval kirjet ”6 crates of beer” ehk kuus kasti õlut, arvasin, et ma ei oska piisavalt hästi inglise keelt või ei tunne spetsiifilist pangatähtedega seotud terminit ning ei pööranud sellele erilist tähelepanu.
LÕUG VAJUS RIPAKILE. Lõug vajus mul ripakile aga siis, kui turvameetmetega salaoperatsiooni käigus lao ukse ette toimetatud treilerist kõige lõpuks K-komando laskevalmis automaaditorude ees laaditigi tõepoolest maha kuus kasti head inglise õlut. Palju hiljem kuulsin ühelt hästi informeeritud allikalt, et rahatrükikojas Basingstokes pangatähtede turvalist teelesaatmist organiseerimas ja tagamas käinud panga kõrge ametnik kasutanud juhust ja saatnud koju ühtlasi mõned õlled.
Ühe-kahekroonised pandi maha ENSV pealinna Riia sadamasse
Rahareformi eelsel perioodil elasime N. Liidus. Ajaloolises Eesti Panga hoones Estonia puiesteel paiknes NSVL Riigipanga EV Kontor.
Rahareformi ette valmistanud rahareformi komitee ja töö-grupp, hiljem aga veel beebivanuses Eesti Pank paiknes tollase plaanikomitee (praeguse rahandusministeeriumi) Suur-Ameerika 1 hoone kahel suvalisel korrusel.
Sealsest rahvast võis jääda peojärgse seltskonna mulje: ärev sagimine, entusiasm, käratsemine, suitsetamine, magamata näod. Tegijad magasid tol ajal tõesti vähe, kuna hilisööni vaieldi sagedasti kusagil Laulasmaal vm. valitsuse residentsis asja üle. Ja pärast seda - kuna tegemist oli noore rahvaga - päris niisama alati laiali ka ei mindud.
Nojah. Neil aegadel ootasime Eestisse kõige esimest sularahakoormat - need olid US Banknote Co-s trükitud ühe- ja kahe-kroonised pangatähed. Nominaalilt küll väikseimad, aga sellegipoolest kogusummalt suur saadetis. Rääkimata selle üliolulisusest Eesti rahareformi praktiliseks läbiviimiseks.
Kui praegu ei loe enam mõnedki ühe-kahekrooniseid pangatähti õigeks rahaks, siis reformi momendil maksis 1 kroon 10 rubla, mis oli hoolimata kappavast inflatsioonist rubladest elatuvale rahva enamikule oluline summa. Seega oodatava saadetise rahaline, praktiline ja emotsionaalne väärtus oli suur.
TRÜKKIJAGA VAENUJALAL. Ärevust suurendas seegi, et raha trükkija US Banknote Co-ga olid töö kvaliteedi tõttu pingelised, et mitte öelda vaenulikud suhted. Ameeriklased kaebasid Eesti Panga peale isegi tollasele järjepidevale sõjaeelsele EW suursaadikule New Yorkis, kuna esitasime trükkijatele pretensiooni trükikvaliteedi osas. Tollase pretensiooni põhjendatust võib hinnata igaüks, kes täna võrdleb ühe-kahekrooniseid US Banknote ja suuremaid, alates viiekroonistest nominaalidest Inglismaal trükitud pangatähti.
Niisiis ootusärevus oli nimetatud põhjustel suur. Juba saime teleksi selle kohta, et saadetis ”trükitud materjaliga” on USA-s laeva pandud ja ületab ookeani. Saadetise teekonda jälgisime närviliselt, tehes regulaarselt järelepärimisi ”sinna kuhu vaja”. Oli teade laeva jõudmisest mingisse Euroopa sadamasse, siis järgmisse kusagil Saksamaal ja siis laev kadus koos lastiga.
Ei mingeid teateid, ei mingit raha. Siis saime äkki mingilt süüdimatult operaatorilt teate, et ”trükitud materjal Eesti Pangale” on maha pandud Eesti NSV pealinna Riia sadamas “nagu kokku lepitud.” Pealikel jättis ilmselt küll selle peale süda lööke vahele.
Noorem rahvas, enamus pangas nooremaealised iseharitud idealistid olidki, aga püsis eakohaselt cool või ei osanudki erutuda. Eks hakati siis paaniliselt Riiaga ühendust võtma ja hingevärinal meie rahalaadungit Riia sadama kaidelt taga otsima.
GDE ESTONSKI BANK? Noorem rahvas oli kuhugi tuppa suitsetama kogunenud ja pidas parajasti lõunaplaane, kui ukse vahelt pistis pea sisse lihtsas töömeherõivas sonistatud meesterahvas ja küsis vene keeles ”Gde Estonski bank nahhooditsa?”. Eks küsiti temalt, et mille tarvis ja tema jälle, et ”u menja iz Rigi kakoi to gruz etomu banku.” Pole vaja vist lisada, et see “kakoi to gruz” oli vähemalt paarikümnemiljoniline rahakoorem, mille sohver oli parkinud plaanikomitee ette parklasse.
Edasi toimus kõik ülikiirelt: kohale kihutas hambuni relvis turvalendsalk ja toimetas suurema kärata ühte autokoormassse mahtunud kõik Eesti tulevased väiksemad pangatähed kindla luku ja riivi taha.
Sohver oli alanud hirmsast sagimisest ja automaaturitest üpris ebameeldivalt üllatatud ja isegi ehmunud, kuna keegi polnud talle eelnevalt avaldanud, mis kaup tema veetavates konteinerites oli. Tõe teada saanud mees ehmatas ja vihastas koledasti, kuna ta oli teel Riiast Tallinna peatusi teinud, puhanud ja söömaski käinud, ajades selleks ajaks treileri teiste veoautode juurde teeäärsesse parklasse.
