Võrreldes 2013. aastaga on tegemist märkimisväärselt väiksema summaga. Toona hinnati maksukaotuseks 154,1 miljonit eurot.

Ümbrikupalga saajatest on sellega rahul 47 protsenti inimestest ja ei ole rahul 29 protsenti. Statistiliselt siin varasemate aastatega võrreldes olulisi nihkeid ei ole.

Kui inimene on ümbrikupalga saamisega rahul siis siin on EKI direktori Marje Josingu sõnul põhjuseks, et ollakse hädas kohtutäituri nõuetega, ta ei soovi maksta alimente või on tal kaelas trahvis.

Neist inimestest, kes ei ole ümbrikupalga saamisega rahul ligi pooled kardavad, et kui nad sellega ei nõustuks, siis nad kaotaksid töö.

Peamised põhjused elanikkonna seas ümbrikupalgaga rahulolemutuseks on see, et ümbrikupalga saajal puudub või väheneb ravi- ja pensionikindlustus ning tööandja vastu puudub seaduslik kaitse. Samuti peetakse seda ülekohtuseks ausate maksumaksjate ja ettevõtjate suhtes ning ka see, et ümbrikupalga saajal on raskendatud pangast laenu saamine.

Ümbrikupalga pooldajate kaks peamist argumenti on see, et Esetis on maksukoormus niigi liiga suur ning see, et ümbrikupalga saamine võimaldab töötajal saada kõrgemat palka.

Ümbrikupalga saajatest 31 protsenti töötab ehitussektoris, transpordi- ja toitlussektoris 16 protsenti, tööstuses 12 ning kaubanduses 7 protsenti.