Apple'i kontodel üle maailma on 250 miljardit dollarit. See on eriti suur saavutus arvestades seda, et 1997. aastal oli ettevõte pankroti äärel. Kuid kui rikas oleks Apple'i surnud asutaja Steve Jobs, kui ettevõte on väärt triljon dollarit?

Kui Steve Jobs 2011. aasta oktoobris suri, ulatus tema rikkus 10,5 miljardi dollarini. Surmapäeval liikus aktsia 54 dollari kandis. Kui Apple'i aktsiahind tegi rekordi, maksis aktsia 207,05 dollarit. Lihtne arvutus ütleks, et ta oleks neli korda rikkam, kuid see on vale, kirjutab Celebritynetworth. Uskuge või mitte, kuid surma ajal polnud enamuses Jobsi varandusel mingit pistmist Apple'iga.

Steve Jobs, Steve Wozniak ja Ronald Wayne asutasid ettevõtte 1976. aastal. Ettevõte läks börsile 1980. aastal. Esimesel kauplemispäeval tõusis kompanii väärtus saja miljoni dollarini. Aastakäive jõudis esmakordselt miljardi dollarini 1982. aastal.

1983. aastal palkas Apple firmajuhiks John Sculley. Steve Jobsiga sai ta hästi läbi umbes ühe minuti. 1985. aastaks oli Jobs põhjustanud nii suuri ettevõtte siseseid konflikte, et ta.lasti nõukogust lahti. Vallandamise ajal oli Jobs 30-aastane ja talle kuulus 20% Apple'ist. Mõned päevad pärast vallandamist müüs ta raevuhoos maha endale kuulunud aktsiatest 99,99999%, jättes alles ainult ühe aktsia, et ta saaks jätkuvalt ettevõtet aastaaruannet. Maksude mahaarvamise järel sai ta aktsiate müügist umbes sada miljoint dollarit.

Uskumatu lugu, kuid Jobsi-vaba Apple kogus paari aastaga populaarsust ja genereeris ohtralt käivet. Jobs ei visanud püssi põõsasse. Ta asutas sel ajal endale kuuluva seitsme miljoni dollariga konkureeriva arvutifirma NeXT. Mõne kuu jooksul pani Jobs ettevõtesse veel 25 miljonit dollarit. Kahjuks oli aasta pärast ettevõtte asutamist olukord selline, et Jobsil oli rahadega kitsas ja firmal polnud mingisugust toodet ette näidata. Jobs kaasas ettevõtesse miljardäri Ross Perot ja 1984. aastal teenis kompanii miljoni dollarilise kasumi.

Samal ajal aga läks Apple'il halvasti. John Sculley lasti 1993. aastal lahti. Ettevõte ei suutnud välja tulla uute ideedega ja vana toote müük kängus. 1996. aastal oli Apple'i turuväärtus kolm miljardit dollarit ja kahjum 867 miljonit dollarit. Õhus oli tunda pankroti hõngu.

1997. aasta algul tehti suur panus. Apple ostis 427 miljoni dollari eest NeXTi, et saada nii Steve Jobs etetvõtesse tagasi. 1997. aasta septembris otsustas nõukogu, et Apple'i juhatuse esimeheks saab Steve Jobs, kuid viimane tahtis aktsaid. Pikkade läbirääkimiste järel otsustati emiteerida Jobsile 5,5 miljonit aktsiat, mis tol ajal olid väärt umbes 300 miljonit dollarit.

Kui Jobs suri 2011. aastal oli tema 10,5 miljardi dollarilisest varandusest Apple'i osaluse väärtus vaid kaks miljardit dollarit. Kust siis tuli ülejäänud 8,5 miljardit?

Surma ajal kuulus Jobsile 138 miljonit Disney aktsiat. Lisaks NeXTi loomisele lõi Jobs ka filmistuudio Pixar., mille Diney ostis 2006. aastal 7,4 miljardi dollari eest uusi aktsiaid välja lastes. Jobsi osa sellest oli 3,5 miljardit dollarit.

Kui rikas oleks siis Jobs kui ta elaks ja Apple on triljoniettevõte. Jobsi lesele Laurene Powellile kuulub neli protsenti Disney'st. Disney turuväärtus on 170 miljardit dollarit, mis teeb tema osaluse väärtuseks 6,8 miljardit dollarit. Aga see on vaid pool esialgest osalusest, kuna ta müüs 2016. aastal aktsiaid 6,2 miljardi dollari eest. Kui ta oleks hoidnud alles 138 miljonit aktsiat, oleks need väärt 15 miljardit dollarit.

Talle kuulub 0,8 protsenti Apple'i aktsiatest, mis on väärt umbes kaheksa miljardit dollarit. Ehk kui Jobs täna elaks, oleks ta rikkus 23 miljardit dollarit. Aastate jooksul oleks ta saanud ettevõtetest ka 1,6 miljardit dollarit dividende.

Kui Jobs poleks raevuhoos müünud 20% osalust Appleis, oleks see väärt 200 miljardit dollarit ja ta oleks maailma rikkaim inimene.