Kui suur oli praamihanke pakkumuste vahe tegelikult?
Sel nädalal on rahandusminister Jürgen Ligi lisaks kolleegidele öeldud teravatele sõnadele korduvalt rääkinud ka sellest, et käimasoleva parvlaevahanke pakkumuste vahe pole tegelikult nii suur kui varem MKM ja Urve Palo seda presenteerinud on.
Ärilehele teadaolevalt ongi ametlike pakkumuste vahe ca 30 miljonit, mitte 60 miljonit eurot.
Eesti Päevalehele antud intervjuus ütles Ligi, et Tallinna Sadamal on hinnaeelis, ta teab ka suurusjärkusid. "Aga see vahe ei ole kindlasti 60 miljonit, nagu väidetud on, aga vahe on. Kuidas see on saavutatud, ei ole jällegi informatsioon, mis käib juba läbi ministri kabineti," ütles Ligi.
Ligi täpsustas, et tõenäoliselt on arvutused korrektselt tehtud ja pole kahtlust, et aetakse õiget asja. "See on diskonteerimine, kus jooksvad maksed, pluss väljaostuhind taandatakse hetkeväärtusele tänapäeval ja siis öeldakse midagi. Tõenäoliselt see arvutus on korrektselt tehtud ja kuskil on see diskonteeritud number ka olemas."
Hinnavahe sõltub sellest, kas riik ostab hiljem laevad
Ärilehelegi teadaolevalt on Vjatšeslav Leedo firma ja Tallinna Sadama tehtud ametlike pakkumuste vahe väiksem, nimelt 29 miljonit, aga ikkagi sadama kasuks. Seda on kinnitanud ka MKM-i lennundus- ja merendusosakonna juht Jaak Kaabel. "OÜ TS Shipping ja OÜ TS Laevad [Tallinna Sadama tütarfirmad -toim.] esitatud pakkumuse hind oli 241 104 116 eurot ja OÜ Väinamere Liinid esitatud pakkumuse hind oli 270 914 246 eurot."
MKM-i avalike suhete juht Rasmus Ruuda selgitas, et 60 miljoni eurone hinnavahe tuleb opereerimiskuludelt ehk dotatsioonilt, mida kumbki firma kümne aasta peale küsis. "Kui lisada siia ka laevade väljaostuga seotud kulud, siis oleks pakkumuste erinevus umbes 30 miljonit eurot. Riigil on õigus, kuid mitte kohustus laevad välja osta. Laevade väljaostuga kaasnev kulu sõltub sellest, kas optsiooni kasutatakse või mitte. Opereerimiskulud tuleb katta aga igal juhul," selgitas Ruuda.
SLK: ministeerium avalikustagu pakkumused