Kui teravilja hinnatõus möödub, siis liha oma jääb

Uuringud näitavad, et arengumaade tarbijad söövad järjest enam liha- ja piimatooteid.

Peatselt Eestiski leivahindu kergitav teraviljahinna tõus maailmaturul jääb ilmselt ajutiseks ja asendub pikaajalises perspektiivis langusega, ennustab Maailma Toiduorganisatsioon (FAO). Ent liha- ja piimatoodete hindadele ennustab FAO tõusu jätkumist.

“Tarbijad üle maailma peavad harjuma sellega, et toidule kulub edaspidi pisut rohkem kui viimasel ajal,“ soovitab Deutsche Bank Researchi analüütik Claire Schaffnit-Chatterjee.

Esimeseks põhjuseks nimetab ta globaalse nõudluse kasvu. Maailma rahvastik mitte üksnes ei kasva, vaid paljudes arengumaades hakkavad inimesed tarbima olulistes kogustes piimatooteid ja liha. OECD ja ÜRO raporti* kohaselt tarbivad mitte-OECD riigid kümne aasta pärast praegusest 60% rohkem juustu, 30% rohkem võid ja 40% rohkem liha.

Teine põhjus on biokütuse tähtsuse tõus. Teise põlvkonna tehnoloogiad, mis kasutavad biokütuse tootmiseks näiteks puidust saadavat tselluloosi või isegi jäätmeid toiduks kõlbava vilja asemel, peaksid võtma küsimuse, kas kasvatada põllul vilja toiduks või kütuseks, päevakorrast maha alles kümmekonna aasta pärast.

Selle valdkonna arengud sõltuvad väga suurel määral riiklikust energiapoliitikast – EL-i praegune eesmärk on igatahes tõsta biokütuse osakaal kütusetarbimises 2020. aastaks kümne protsendini.

Möödunud aastakümnetel rakendatud tööstusriikide piirav põllumajanduspoliitika on kolmas toiduhindade tõusule pööramise põhjus. Kui anda nüüd farmeritele vabadus valida, kui palju toota, aitab see pikas perspektiivis hindu vaos hoida.

* Põllumajandusväljavaade 2007–2016