Kuidas Eesti noored oma rahaasju planeerivad? Milline on vanemate peamine viga?

Noorte teadliku rahatarkuse kujundamisel mängib olulist rolli pere. Positiivne on see, et 83 protsenti Eesti noortest planeerib teadlikult oma taskuraha. Sõprade nõu, kuidas on mõistlik oma rahaasju planeerida, kuulab 20 protsenti noortest. Õpetajate soovitusi arvestab ainult 1 protsent küsitletutest, selgus SEB poolt ligi 1000 Eesti 12- kuni 19-aastaste noorte seas läbi viidud uuringust.

SEB erasegmendijuht Triin Raudsepp kommenteeris uuringut: „Laste kaasamine perekonna eelarve planeerimisse on parim viis, kuidas õpetada neid rahaga mõistlikult ümber käima. Lastele võiks finantsmaailma põhireeglite tutvustamist alustada juba alates 3. eluaastast, ehk lasteaiast. Pere ja ühiskonna roll on selles oluline. Positiivne on ka see, et meie panga vabatahtlikud viivad koolides kaks korda aastas läbi rahatarkuse tunde. See on laste ja samuti ka nende vanemate teadlikust rahateemadel tublisti tõstnud."

Uuringust selgub veel, et vanemad ei tunne väga suurt huvi, millele noored oma taskuraha kulutavad. Ainult 22 protsenti noortest märkis uuringus, et vanemad tunnevad plaanipäraselt huvi nende kulutuste vastu. Ligi 60 protsenti küsitletute vanematest aga tunnevad huvi väljaminekute kohta ainult siis, kui raha juurde küsitakse.

„Kindlasti peaks olema vanemate kaasatus laste finantsotsustesse suurem. Andes oskuse oma raha iseseisvalt planeerida, kasvatab vanem lapses rohkem vastutust ja iseseisvust," lisas Triin Raudsepp.

SEB uuringu eesmärgiks oli uurida noorte esmaseid rahakasutusharjumusi ja tuua välja põhilised murekohad. Uuringu tulemused toetavad panga plaani veelgi suurendada algatusi rahatarkuse jagamisel Eesti koolides.