Põhi- ja lisapuhkust, samuti täiendavat lapsepuhkust antakse tööaasta eest. Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööleasumise päevast ja kestab järgise aasta sama päevani.
Kui on perioode, mida tööaasta hulka ei arvata (näit töötaja soovil antud palgata puhkus, lapsehoolduspuhkus), lükkub tööaasta lõpp vastava arvu päevade võrra edasi.
Tööaastast lühema perioodi eest antakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga.
Puhkuse ajal ei ole lubatud töölepingu lõpetamine tööandja algatusel, välja arvatud ettevõtte likvideerimise või pankrotistumise tõttu.
Puhkusest ei või loobuda
Puhkuse kestust arvutatakse kalendripäevades, mille hulka ei arvata riiklikke pühi. Tööandja on kohustatud töötajale puhkust andma ja töötajal ei ole õigust sellest loobuda, st puhkust ei või asendada rahalise kompensatsiooniga, välja arvatud lõpparve korras.
Põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus antakse alaealistele ja invaliididele 35 kalendripäeva, samuti riigivõimu-, riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsusorgani ametiisikutele 35 kalendripäeva. Vabariigi valitsuse kinnitatud ametikohtade loetelu alusel antakse pikendatud põhipuhkust kuni 56 kalendripäeva kõrgkoolide, teadusasutuste, koolide ja muude lasteasutuste töötajatele (RT 1993, 3, 50).
Lisapuhkus
Lisapuhkus on ette nähtud töötajatele, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustava ja eriiseloomuga töödel. Allmaatööde ning tervistkahjustavate ja eriiseloomuga tööde näidustused ja loetelu, kus töötamisel antakse lisapuhkust, on kinnitatud vabariigi valitsuse määrusega (RT 1993, 3, 50).
Täies ulatuses antakse lisapuhkust töötajatele, kes on vastavates tingimustes töötanud kogu tööaasta. Neile, kes on nimetatud tingimustes töötanud osa tööaastast, antakse lisapuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Kui töötajale antakse põhipuhkus täies ulatuses enne tööaasta möödumist, antakse ka lisapuhkus täies ulatuses.
Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse töötajale koos põhipuhkusega. Kui töötajal on õigus mitmele lisapuhkusele, siis lisapuhkused liidetakse.
Puhkuse planeerimine
Tööandja peab puhkuste ajakava tegema töötajatele teatavaks jaanuari jooksul. Poolte kokkuleppel võib puhkuste ajakava muuta ning puhkuse tervikuna või osaliselt üle viia muule ajale.
Alaealisele tuleb puhkust anda igal tööaastal ning puhkuse üleviimine järgmisele tööaastale on keelatud. Puhkuste ajakava koostamisel peab tööandja arvestama sellega, et õigus saada puhkust neile sobival ajal on:
=C3 naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või pärast lapsehoolduspuhkust;
=C3 mehel naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
=C3 naisel, kes kasvatab kuni kolmeaastast last;
=C3 mehel, kes kasvatab üksinda kuni kolmeaastast last;
=C3 alaealisel;
=C3 tööga seotud tervisekahjustuse järel töövõime osaliselt kaotanud töötajal.
Esimene puhkus
Esimesel tööaastal on töötajal õigus saada puhkust kuue kuu töötamise järel võrdeliselt töötatud kuude arvuga. ülejäänud puhkuse saab ta kas sama tööaasta jooksul või tema nõusolekul järgmisel tööaastal.
õigus saada puhkust esimesel tööaastal täies ulatuses, sõltumata töötamise ajast, on:
=C3 alaealistel;
=C3 invaliididel;
=C3 naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust;
=C3 mehel, kelle naine on rasedus- ja sünnituspuhkusel;
=C3 tööga seotud tervisekahjustuse järel töövõime osaliselt kaotanud töötajal.
Poolte kokkuleppel võib esimesel tööaastal anda puhkust igale töötajale täies ulatuses, sõltumata töötatud ajast.
Puhkuse katkestamine
Puhkuse katkestamine on võimalik ainult poolte kokkuleppel. Kui töötaja nõustub puhkuse katkestamisega, siis antakse talle kasutamata jäänud puhkus teisel ajal.
Kui puhkuse ajal või enne puhkuse algust tekivad puhkuse kasutamist takistavad asjaolud (haigus, rasedus- ja sünnituspuhkus, riigi- või kohaliku omavalitsusorgani ülesannete täitmine), viiakse puhkus või saamata jäänud puhkuse osa üle poolte kokkuleppega määratud ajale.
üldjuhul antakse puhkus tervikuna, kuid poolte kokkuleppel võib puhkust anda ka osade kaupa, tingimusel, et ühe katkematu osa kestus oleks vähemalt 14 kalendripäeva.
Kohakaasluse puhkus
Kohakaasluse korras töötajale antakse puhkus ühel ajal põhikoha puhkusega. Kui põhikohas on puhkus pikem kui kohakaasluskohas, siis antakse töötaja soovil kohakaasluskohalt palgata puhkust kuni põhikoha puhkuse lõppemiseni.
Osalise tööajaga töötamisel puhkuse kestust ei lühendata.
Puhkusetasu
Puhkusetasu peab tööandja välja maksma hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kui töötajale õigel ajal puhkusetasu ei maksta, siis võib ta nõuda puhkuse pikendamist ja puhkusetasu aja eest, mil viivitati puhkusetasu maksmisega. Avaldus selle kohta tuleb esitada hiljemalt puhkusetasu kättesaamise päeval.
Puhkusetasu arvutamise kord on kehtestatud vabariigi valitsuse määrusega (RT 1992, 55, 684).
Kui inimene töötab kohakaasluse alusel samas ettevõttes, arvutatakse talle puhkusetasu eraldi põhikohalt ja kohakaasluse korras täidetavalt kohalt.
Iga tööandja võib puhkusetasu üldist arvestamise korda muuta kollektiiv- või töölepinguga tingimusel, et see oleks töötajatele soodsam, s.o annaks suurema puhkusetasu.
Puhkusetasu alaealistele ja invaliididele puhkuse osa eest üle 28 kalendripäeva ja täiendav lapsepuhkus hüvitatakse tööandjale riigieelarve riikliku sotsiaalkindlustuse summadest.
Lapsepuhkused
Täiendava lapsepuhkuse kestus oleneb laste vanusest ja arvust. Kuus kalendripäeva saab ema, isa või lapse eestkostja, kes kasvatab lapsi ilma vanemateta, kui tal on alla kolmeaastane laps või kolm või enam alla 14-aastast last.
Kolm kalendripäeva täiendavat puhkust saab ühe või kahe alla 14-aastase lapse eest. Lapse 14-aastaseks saamise aastal saab täiendava lapsepuhkuse olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
Kui täiendav lapsepuhkus on jäänud õigel ajal kasutamata tööandjast tingitud asjaolude tõttu, on töötajal õigus nõuda selle võimaldamist tagantjärele, tingimusel, et laps(ed) ei oleks selleks ajaks saanud kolme- või 14-aastaseks.
Palgata puhkus
Palgata puhkuse kestus ja kordade arv pole seadusega piiratud, selle üle otsustab tööandja olenevalt võimalustest. üldjuhul antakse palgata puhkust töötaja avalduse alusel.
Mõnel juhul on tööandja kohustatud töötajale palgata puhkust andma.
õigus nõuda palgata puhkust on naisel või mehel, kes kasvatab üksinda kuni 14-aastast last 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal.
Palgata puhkust tuleb anda ka ühele vanemale ning eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab lapsinvaliidi. Sisseastumiseksamitega seoses antakse palgata puhkust õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks.
