Kuidas jääda Euroopas rikkaks? Üks perekond on seda suutnud teha 700 aastat

Kuigi Euroopat on tabanud lugematul arvul sõdasid ja muid hädasid on rikkaimad Itaalia Firenze perekonnad, kes olid rikkad 1427. aastal, suutnud varanduse edasi anda järgmistele põlvkondadele ja seda säilitada.

Lamberto Frescobaldi omab 1000-aastase kindluse veinikeldrit Firenze lähedal. Tema eelkäijad varustasid punase veiniga juba Michelangelot ja paavst Leo X-ndat, kirjutab Bloomberg.

53-aastane Frescobaldi juhib pereäri, millele pandi alus 1000. aasta paiku villaga kaubeldes ning kes finantseeris Inglise krooni ligi 200 aastat hiljem.

„Peate tundma, et see mille te olete pärinud, see ei ole ainult teie oma,“ ütles ta. „Te ainult juhite seda vara, et see edasi anda.“

Päritud vara säilitamisega on tegelenud Frescobaldid juba üle 700 aasta.

Itaalia keskpank uuris Firenze rikkamaid perekondi – nimed on samad nagu 600 aasta eest. OECD uuring näitas, et nagu varad ja sissetulekud kippusid ka elukutsed kanduma põlvest põlve edasi.

Enam kui kolmandik itaalia rikastest on varanduse pärinud. USAs on see 29% ja Hiinas 2%. Enim on miljardäridest varanduse pärinud Saksamaal – 65%.

Enne veinitootmise ja viinamarjakasvatuse algust 1308. aastal tegelesid Frescobaldid villakaubandusega ja pangandusega, finantseerides kuningas Edward I sõdasid Walesis ja Prantsusmaal. Selle perekonna rahade eest ehitati Firenze esimene sild Santa Trinita.

Itaalia keskpanga ökonomistid uurisid Firenze maksumaksjate tuludeklaratsioone vahemikus 1427-2011 ja avastasid kui jätkusuutlik oli perekondade staatus.

Saksamaal on päritud varandusega rikaste osakaal veelgi kõrgem, kuna kuni 2016. aastani lubas maksusüsteem pärida pereärisid praktiliselt pärimismaksu tasumata. Nende seas on keskmise suurusega ettevõtted, mis moodustavad Saksamaa majanduse südame.

Krahv Alexander Fugger-Babenhausen on 16. sajandi Euroopa kaugelt kõige rikkama mehe järeltulija. 34-aastane mees tuli Londonist investeerimispanganduses karjääri järel tagasi Saksamaale perekonna rikkust juhtima.

„See ei ole kiire äri, mis sunnib võtma suuri riske,“ ütles ta eluasemes Fuggeri, millele pani aluse Jakob Fugger 1521. aastal. „Oleks kohutav viga, kui me ei suudaks säilitada jätkusuutlikkust 19 põlvkonna järel.“