Eestis on siiani olnud tavaks koostada pigem lühemaid, kuid konkreetseid ja olulisematele küsimustele keskenduvaid lepinguid. Lihtsamates olukordades, kus risk väiksem, piisab ka suulisest leppest, kuid mida edasi, seda paksemaks lähevad lepingud. See ei tähenda küll, nagu tuleks teatrisse minnes ja garderoobi riideid hoiule andes hakata sõlmima kirjalikke hoiulepinguid, kuid kui lugeda mõningaid riigikohtusse jõudnud vaidluste lahendeid, on ilmne, et hilisemate vaidluste vältimiseks tuleb nende võimalust juba varakult ette näha.    

Konkreetse lahendi puhul, millest põhjaliku lepingu vajadus selgelt välja koorub, vaidlesid osapooled selle üle, kas müüja andis lepingu alusel üle kokkulepitud omadustega korteriomandi või mitte ning kas seetõttu on ostjal pärast lepingu sõlmimist õigus nõuda müügihinna alandamist.

Ostja väitis kohtus, et tema tahtis hakata korterit kasutama elamiseks, kuid see osutus võimatuks, sest korterisse hakkas vihmasadude ajal lekkima vett ja selle tõttu tekkis hallitusseen. Samas tuvastasid kohtud, et ostja oli korteri enne lepingu sõlmimist korduvalt koos spetsialistidega üle vaadanud ning saanud teada ka vee läbijooksust ja kahjustusest. Riigikohtu arvates ei tähenda see veel, et ostja sai aru või pidi aru saama vee läbijooksu põhjustest. Samuti sellest, et vesi jookseb läbi ka edaspidi, sest läbijooksu põhjusi ei ole likvideeritud.

Siin võiks nüüd mõelda, kuidas keegi analoogses olukorras ise käituks. Mis küsimused või mõtted teil tekivad, kui lähete korterit ostma ja näete seda üle vaadates ilmselgeid veekahjustusi? Varjatud puudused on muidugi hoopis teine teema.

Eesmärk kirja

Kuna antud juhul puudus lepingust detailne korteri seisukorra kirjeldus ning info veekahjustuste põhjuste kohta koos kahjustuste likvideerimiseks vajalike võimalike kulutustega, oli müüjal väga keeruline tõendada, kas ta teavitas ostjat piisavalt või mitte. Kuna ostja väitis, et tema tahtis korteris kohe elama hakata, oleks riigikohtu hinnangul pidanud müüja teavitama teda veelgi põhjalikumalt nii korteri seisukorrast kui ka edasisest võimalusest kasutada korterit eluruumina.

Kui läheneda vaidlusele laiemalt, tulekski pidada oluliseks, et lepingusse saaks kirja ka müüdava asja kasutamise eesmärk ning kinnitus, kas asi vastab kokkulepitud vajadustele, või selgitused, miks ei vasta. Eriti oluliseks võib see kujuneda siis, kui müüdavat asja võib kasutada mitmel viisil.

Nõnda võib ämbrit kasutada nii vee kui ka kivide kandmiseks. Ühel juhul peab ämber igal juhul vett pidama, teisel juhul ei pruugi see olla oluline.