Selgub, et päris ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Muusika kuulamise efekt sõltub olukorrast, tööülesandest ja lisaks ka inimese iseloomust. Kui kontor on lärmakas, võib muusika aidata vaigistada müra ja lihtsustada keskendumist. Samas on muusika kuulamine ajule lisategevus ja võib seetõttu raskendada ülesande sooritamist ning pärssida tegutsemise kiirust.

Muusika mõju on pigem negatiivne, kui Sa omandad samal ajal uusi teadmisi, õpid midagi pähe või valmistad ette esinemist. Need tööülesanded, kus peaksid fakte või protsesse meelde jätma, ei soosi muusika kuulamist, sest ajul on rohkem vastakaid impulsse ja sellega seoses võib muusika tekitada ebaõigeid seoseid Sinu ajus või fokuseerida tähelepanu ebaolulisele. Muusika vähendab produktiivsust ka juhul, kui tegeled kirjutamise või lugemisega.

Mõnikord võib tunduda, et produktiivsus muusika kuulamisega tõuseb, sest muusika tekitab meeldiva meeleolu ja muudab tööprotsessi nauditavamaks. See võib omakorda tekitada näilise tunde, et vähese aja jooksul jõudsid palju korda saata.

Muusika võib mõjuda positiivselt rutiinsete tegevuste taustal, mis ei eelda suuremat mõttetööd. Sellistes olukordades tõstab sobiv meloodia töötaja tuju ja motivatsiooni. Taustamuusika on soovituslik eelkõige siis, kui ülesanne on aeganõudev ja üksluine.

Millist muusikat kuulata? Produktiivsuse huvides soovitatakse kuulata sõnadeta muusikat. See võimaldab paremini keskenduda ja kulutada vähem energiat muusika tõlgendamisele. Samal põhjusel mõjub tuttav muusika paremini kui uus muusika.

Üldiselt arvatakse siiski, et muusika pigem langetab produktiivsust. Mõistlikum on kuulata muusikat enne tööle asumist ja puhkepauside ajal, et tõsta oma tuju ja häälestada end tööle.