Samas tegelikkuses tõusid buumiga püstloodis kõrgustesse nii laenuportfellid, aga samas kasvasid ka hoiused senisest märksa kiiremini. Ehk siis teisisõnu – aastatuhande alguses meil praktiliselt ei olnudki säästmis- ega laenuharjumust. Majandustõus ja sellele järgnenud kriisiaastad on meid mõlemas vallas harinud.

Viis aastat kriisi on õpetanud meile, et igal perel peavad olema säästud. 3, 4 või 6 kuud on igaühe sisemise turvatunde küsimus, aga mõtteviis on kenasti juurdunud.

Mida aga teha täna, kui turvavaru on loodud ja elu võimaldab raha kõrvale panna, samas intressitase on nii madal, et raha väärtus kipub inflatsiooni tõttu jupi kaupa vähenema. See tekitab pikaajalises hoiustajas tunde, et ta ei peaks hoiustamisega jätkama ja pigem tekitab juurde soovi tarbida.

Seda seepärast, et tavaliselt näevadki inimesed vaid kahte valikut – raskemal ajal tagavaraks hoiustada või kergemal ajal tarbida. Aga valikuid on inimestel enam kui nimetatud kaks. Üks võimalustest on ka oma kohustuste vähendamine.

Soovitan tulenevalt kindlustundest leida igal inimesel ja leibkonnal tasakaal nii hoiustamise, oma kohustuste kui tarbimise vahel. Mõistagi tuleb enne tagasi maksta krediitkaardid, arvelduskrediidid ja teised sarnased tooted, mille intressid ületavad oluliselt hoiuste eest makstavat intressi.

Täna on siia valikusse tulnud aga ka pikemaajalised laenutooted. Isegi eluasemelaenude puhul tasub kliendil minna panka küsima võimalust maksta osa laenu tagasi, jättes kõik lepingutingimused samaks ning seeläbi vähendada oma igakuiseid intressikulusid.

Tõsiasi on, et eluasemelaenu võetakse enamasti üsna suure summana ja pikaks ajaks, mis toob kaasa aga suhteliselt suure intressikulu. Tegelikult on võimalik eluasemelaenu kulusid intresside arvelt vähendada ning vabaneda laenukohustusest kiiremini.

Oleme oma pangas seda paljudele klientidele võimaldamas ja kliendid on esile toodud uue "investeerimisnõu" väga hea sõnaga vastu võtnud. Julgustan ka häid konkurente võimaldama oma klientidele sarnaseid lahendusi, kuna kindla finantsseisuga klient on ka pangale endale parem partner kui viimse piirini täislaenanud klient.