Kuidas peab riigikontroll meid eesootava suhtes veel hoiatama? Joonistama koomiksi või filmima märuliseeria?

 (188)

Allan Karis, Eiki Nestor
Riigikontrolör Alar Karis riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle riigikontrolli aastaraporti.Foto: Tiit Blaat

Mina kui omanik ootan, et riik esitaks omanikele aruande, kuidas ja mida ta suudab kui riigi tulud vähenevad eurotoetuste ärakukkumisest 1,5 miljardit, kirjutab majandusanalüütik Peeter Tammistu.

Just siis, kui oled lämbumas moosisesse poliitloba lõputusse lubamisse, kui oled kaotamas lootust reaalsuse võimalikusse, saabub linna uus rändteater, nagu sõõm värsket õhku, monoetendusega „Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2016.-2017. aastal. Riigikontrolöri kokkuvõte riigi majanduse ja rahanduse väljavaadetest ning riigi varaga seotud probleemidest".

Soovitan kõigile pilk peale visata ja nautida nii sisu tihedust, struktuuri hõrkust kui finaali võimsust. Monoetenduste entusiastidele on see hõrk uuelaadne süžee käsitlus, kuid Dr Riigile, kellele meeldivad rohkem häälekad ja rahvarohked jandid, ilmselt segav, irriteeriv ja nörritav. Peaaegu nagu noorema venna trooninõudlus. Kuid ei peaks olema, riigikontroll on põhiseaduslik institutsioon, kelle tegevuse eesmärk on majanduskontrolli kaudu anda riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult.

Tagasipöördumine reaalsusse

Arvatavasti pole just üleliia palju neid, kes on lugenud riigikontrolli auditeid, analüüse, ettepanekuid. Need pole ka mingid „südamete kuningannade" seriaalid, kuid hillitsetud tarkust ja kiremöllu on neid ohtrasti, kui keegi viitsib süüvida. Viimanegi audit oli pehmelt öeldes mõtlemapanev. Tegemist oli häirekella helistamisega. Järjekordsega.

Loe veel

Seotud lood:

Kahju küll, kuid meie magame edasi. Ega ma teagi, mida riigikontroll (RK) peaks tähelepanu võitmiseks veel tegema, kas mõistmise kergendamiseks koomiksi koostama või märuliseeria väntama. Seekordne eurotoetuste osa oli küll värvikalt kirjeldatud, kuid reaktsioon? Vaid üksikud artiklid ja vaikus. Kummaline. Sama monotükki on korduvalt esitanud ka Eesti Pank. Sama edutult. Sama tõrjutult.

Kuid nüüd on esmakordselt arvudes välja joonistatud see, mida paljud analüütikud on peljanud - EL-i toe kuhtumise mõju on meile nagu täiemõõduline majanduskriis. Me peame ise teenima ja vastavalt ka kulutama hakkama. Tagasipöördumine reaalsusesse.

Ka riigikontrolör on ettevaatavalt optimistlik, kui me kohe praegu enese tegemised ja kulutamised ümber hindaksime, siis „elujõuline ja kestlik riik peab oma funktsioneerimise üles ehitama sellele rahale, mida me ise oleme suutelised oma käte ja ajudega teenima. Ma ei kahtle, et Eesti seda suudab, me ei ole kunagi olnud nii jõukad kui praegu. Me suudame aga oma ühiskonna arengut ja jõukust suunata ning kasvatada paremini ja tulemuslikumalt, kui eluks ilma välisabita piisavalt varakult ja läbimõeldult valmistuda." Mnjah, just sellist suhtumist ootaks Dr Riigilt.

Kui seisukoht oleneb istekohast ...

Just sellist mõttetera lugesin hiljuti, milles on omajagu tõtt. Me oskame ennast ise veenda kõige paremini. Muidugi see, kus asuvad haigekassa või töötukassa rahad, pole niivõrd seisukoha kui suuresti maitse või istekoha küsimus niikaua, kuni nende rahade säiluvus on tagatud.

Kurjem lugu koorub välja kui mõtestatult lugeda RK poolt esmakordselt arvudes esitatud meie perspektiivi (pigem perspektiivitust) seoses eurotoetuste vähenemisega järgmisel finantsperioodil. RK on välja toonud, et vähenemine võiks olla 1,5 miljardit eurot. Kui hästi läheb. Harilikult nii hästi ei lähe ehk praegu tundub, et lõiked võivad osutuda veelgi suuremaks. Miks? Esiteks viib Brexit UK välja ühisrahastuse klubist, mis tekitab sinna varem või hiljem korraliku augu. Teiseks, mõjutab Brexit meid ka teistpidi, meie suhteline SKP võrrelduna EL keskmise SKP-ga kasvab hüppeliselt. SKP ise muidugi ei kasva kuskile, kuid kui UK lahkub süsteemist, siis meie suhtarv kasvab, mis tähendab meie osamaksu tõusu ehk saame vähem ja maksame rohkem.

Mingil müstilisel pimetähni tuulel ei pööra Dr Riik sellele mingitki tähelepanu. Meid paeluvad pigem Paradiisi dokumendid. Kõik hoiatavad, kuid rahaministeerium laob tuimalt oma pasjansi edasi, „eraldi strateegiat toetusraha kahanemisest tulenevate negatiivsete mõjude vältimiseks koostada pole vaja, kuna riigi võimalusi ja vajadusi puudutavad analüüsid ning otsused tuleb teha riigi eelarvestrateegiate ja riigieelarvete koostamise raames, käsitledes koos nii välistoetusi kui ka riigi muid tulusid. Seega on rahandusministeeriumil ootus, et EL-i toetuste vähendamisega seotud võimalikud probleemid tõusevad esile riigi eelarvestrateegiate arutelude käigus".

See Dr Riigi mõtteke, et lähenevaks majanduskriisiks valmistuda pole vajagi, sellega tegeleme siis, kui see käes, oli küll kohane 19. sajandi kauboifilosoofiale, kuid meie tingimustes kummastav. RK küsitlus näitas, et saabuvale kriisile keegi ei mõtlegi. Auditi käigus selgus, et ministeeriumid peavad järgmisel eelarveperioodil vajalikuks jätkata pea kõigi tegevustega, mida praegu viiakse ellu toetuste abil. Valitsemisalade hinnangul on 90% neist tegevustest vajalikud ka pärast aastat 2020. Uskumatu.

Õigus teada

Nüüd on vaja kiirelt kriisiplaani. Miks? Harilikult on niimoodi, et kui ei reageeri muutujale kohe ja usud seda „kohe-kohe läheb kõik paremaks" (või üle), siis kaotad ka firma. Kiire ümberpaketeerimine võimaldab minimeerida kahjumeid ja luua uue baasi tõusuks. Seega mina kui omanik ootan, et Dr Riik esitaks omanikele aruande, kuidas ja mida ta suudab, kui aruandeperioodil tulud vähenevad 1,5 miljardit. Seda juttu, et „võtame eelarvest" ei tahaks kuulda, maksukoormused on niigi viidud piirini, kus maksulammas on pügatud nii nudiks, et osa nahkagi on ära pügatud.

Oleks muidugi ülekohtune arvata, et Dr Riik midagi ei teeks, et natukenegi aimu saada, milliseid tagajärgi võiks tuua toetuste vähenemine. Rahandusministeerium on alustanud juba 2013. aastal protsessi, mille eesmärgiks oli koostada terviklik strateegia, kuidas saada edaspidi hakkama vähema ELi toetusrahaga. Kuid selle küsitluse juures läks teisiti. Vastused olid ilmselt nii pelutavad, et otsustati otsustamine asendada otsustamatusega, mistõttu ei peetud otstarbekaks koostada eraldi tegevuskava, kuidas valmistuda välistoetuste kahanemiseks. Ja nüüd tuleb naljanurk: otsustati, et ettevalmistused EL-i toetuste võimalikuks kahanemiseks toimuvad muude riigi finantsjuhtimisprotsesside käigus...

Seierid nulli

Inimlikult on muidugi täiesti arusaadav, mis oli küsitluse läbikukkumise põhjuseks. Kes siis ikka tahab vabatahtlikult ära anda kümnendikku oma eelarvest. Muudetakse hoopis arvestussüsteemi, st meile tõmmatakse lihtsalt müts silmile. Tegelikult on arvestussüsteemi muutmine igivana kaval trikk, see muudab võrdlemise võrreldamatuks. Seierid viiakse nulli ja algab uus ajaarvamine. See, et RM-i hinnangul on tegemist riigi juhtimise olulise arenguga ei muuda asjade sisu. Arvestusmeetod ise ei võimalda kriisi juhtida, selleks peab valmistuma kui see on kindlalt teada (lisaks sellele muutuste müriaadile mida me ei tea). Hullem veel, kui me muudame arvestusmeetodeid kriisi sisenemisel, siis saavutame küll ...täiusliku tormi.

Kõik need 6 inimest?

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ülevaatest ilmneb, et riigieelarve on ka riigikogu liikmetele raskesti mõistetav. Pange nüüd tähele: selle sisuliseks arusaamiseks on tarvis (1) süvitsi vallata (2) raamatupidamist, (3) rahandus- ja majandustermineid ning (4) leida väga palju aega (5) erinevate materjalide (6) koos analüüsimiseks. Tegemist on tähelepanuväärse dokumendiga, kuna eelnev markeerib isikute teadmiste ja isikuomaduste ringi, kes on võimelised eelarvest aru saama ja tehtud otsuste järelmeid mõistma. Ütleme, et kontrolli erikomisjon on sellele tööle esitanud väga kõrged kvalifitseerumisnõuded ehk tegemist on umbes 6 inimesega. Kahe „troika" jagu inimesi? Samas tunnistatakse, et raha Eesti arengule parimal viisil kasutamise eelduseks on see, et nii avalikkus ja Pilvepiir, kes Dr Riigi esitatud kulude plaanile heakskiidu peab andma, mõistaksid miks, millele ja kui palju avalikku raha kulutatakse. Kuid see pole veel kõik, riigikontrolli analüüs näitab, et veelgi võib kahandada riigikogu võimalus eelarveotsuseid suunata. Nimelt tegevuspõhisel eelarvestamisel koostatakse riigieelarve tulemusvaldkondade ja programmide kaupa, mille loetelu määrab Dr Riik, kellel on võimalik nende sisu omal äranägemisel ja soovitud regulaarsusega muuta.

Juba praegu on vähendatud riigieelarve seaduses kulude esitamise informatiivsust: kui varasemate aastate eelarveseadustes eristati kulusid nende sihtotstarbe järgi, siis nüüd on see info toodud vaid üksikute kulude kohta. Tänavu vastu võetud riigieelarve seaduse muutmise kohaselt väheneb aastaeelarve informatiivsus veelgi. Riigikogu ei kinnita enam kulude majanduslikku otstarvet, seda hakkab otsustama iga valdkonna eest vastutav minister. Ministrile teevad ettepaneku... Jah, huvitav kes? Kõik see viib võimude lahususe nõude tasakaalu tugevale häirimisele. Kõik on POKK, isegi JOKK, kuid see kõik ei aita meil lähenevaks majanduskriisiks valmistuda.

Kui me sellesse kompotti lisame, et Pilvepiir põletab heal ajal raha ennaktempos, reserve ei tooda, elanikkond oma vähenemisega loob uue maksukeskkonna ja tööviljakus on viimase viie aasta jooksul langenud võrreldes EL keskmisega 2%, siis saame kokku üpris pelutava pildi.

Naljamängu üleminek kurbmänguks

Niisiis meid on hoiatatud. EL-i toetuste kahanemise kompenseerimine riigi maksutuludest osutub ilmselt väheneva ja vananeva rahvastiku tõttu pehmelt öeldes, väga keeruliseks. Kuigi praegu läheb majandusel rahuldavalt, siis oleme ikkagi väga väikese manööverdusvõime varuga, u. 80% riigieelarve kuludest on nö. broneeritud. Just selle koha peal lähebki naljamäng üle kurbmänguks.

Kuigi ministeeriumid ei vastanud riigikontrollile, kust raha tuleb (kas seina seest või diivanist?), siis see mis juhtub kui rahastus väheneb, kirjeldati üpris täpselt. Sotsiaalvaldkonnas väheneks eakate või erivajadustega inimeste hoolekandeteenuste maht. Vaat kui ilusti öeldud. Maht väheneb. Tõlkes tähendab see ilmselt, et need, kes „mahtu" ei mahu, need ... Mis nendega tehakse, tõstetakse riita ja kuuse alla?

Kuid see ei saa niimoodi olla vananevas ühiskonnas, see on ebainimlik. MKM tõi esile, et kui transpordivaldkonna rahastamine peaks vähenema, toob see kaasa teede- ja raudteevõrgu kvaliteedi halvenemise, IT-valdkonnas võib see viia e-teenuste kvaliteedi langusele ega suudeta arendata senises mahus teenuseid, mis alandavad halduskoormust.

Edasi, paljud ettevõtluse toetustegevused sõltuvad 90-100% ulatuses eurotoest. Mida see tähendab teadus- ja arendustegevusele, ettevõtete uuendusmeelsuse ja ekspordivõimekuse ergutamisele? Haridusala hinnangul on tulemuseks hariduse kvaliteedi halvenemine kõikidel haridusastmetel, kuid kõige ulatuslikumalt mõjutab kvaliteedi halvenemine teadust ja kõrgharidust. Teaduse ja elukestva õppe, täiskasvanu õpe laseme ka allavett? Keskkonnaministeeriumi eksperdid ... Selline enesehaletsuslik „vajaduste" lalin jätkub lõpmatuseni, kuid lalinast asi kaugemale ei arene, sest igaüks usub, et tema valdkond on nii tähtis, et seda küll finantseerimata ei jäeta. Eksite. Uus slogan on: raha ei ole, raha ei tule.

Muide ei maksa arvata, et kärbe on vaid 1,5 miljardit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare