Valitsuses korruptsiooni ja huvide konflikti vältimiseks on suurem osa maailma suurriike kehtestanud reeglid, mille kohaselt riigijuhid ja tippametnikud peavad igal aastal avaldama andmed enda sissetuleku, maksude, palga ning isikliku vara kohta.

Nii selgub Barack Obama deklaratsioonist, et tema ja Michelle said 2012. aastal 608 611 dollarit. Suur osa sellest summast tuli Baracki raamatute litsentsitasudest ning 400 000 dollarit oli presidendi ametipalk. Uskuge või mitte, aga ka Venemaal on liidritele samasugused reeglid. Need puudutavad ka president Vladimir Putinit. Mullu aprillis avaldas Putin nii oma palga kui ka oodatava netovara väärtuse. Miski siin aga ei klappinud. Putini andmed maalisid vastuolulisest liidrist pildi kui tagasihoidlikust kasinast mehest, kelle sissetulekud on napid ja vara peaaegu polegi.
See pilt ei ühti kuidagi Venemaa ekspertide kirjeldusega riigi poliitikute ja valitsuse kohta ning ka Putini enda elustiiliga. Nende ekspertide arvamuse kohaselt on Putin viimase aastakümne absoluutset võimu ning korruptsiooni kasutanud selleks, et tuleviku tarbeks isiklikku vara kõrvale panna. Seda hinnatakse enam kui 70 miljardi dollari suuruseks. See varandus ei haaku aga kuidagi selle tagasihoidliku kasina rahvamehe portreega, mis Putin endast maalinud on.

Eelmise aasta deklaratsioonis pani Putin kirja 5,8 miljoni rubla (187 000 dollari ehk 123 121 euro) suuruse palga. Kuigi palk on aastaga enam kui 50 protsenti tõusnud, jääb see siiski oluliselt USA presidendi Obama palgale alla. Ka varaline seis ei ole Putinil kiita: deklaratsiooni kohaselt on tal pangahoius 180 000 dollariga, kolm Venemaal toodetud autot, korter Moskvas ning maatükk Moskva äärelinnas. Putin märkis ka, et Ludmila Putina pangaarve maht on 260 000 dollarit ning sissetulek 3900 dollarit. Just, kolm tuhat ja üheksasada dollarit, nulliga ei ole eksitud.

Kokku hindab Putin oma vara väärtuseks vähem kui 500 000 dollarit. Võrdluseks, Obama vara on ametisse asumise alguse 200 000 dollarilt kerkinud tänaseks ligi 12 miljoni dollarini. See tähendab 5900-protsendilist netovara väärtuse kasvu perioodil 2000-2014 ehk samal ajal mil ka Putin Venemaad on valitsenud.

Mis on selle erinevuse põhjuseks? Esiteks on Putini lähtepunkt olnud tagasihoidlik. Ka vaid keskklassi jõudmine oleks tema päritoluga inimesele olnud suur võit. Tema ema oli tehasetööline ning isa töötas nõukogude mereväes. Perekond elas tagasihoidlikus tööliselamus. Kuidagi õnnestus perel saata Vladimir ülikooli. Juristidiplomiga Putin veetis järgnevad 16 aastat KGB agendina töötades. 1988. aastal jäi ta fotole, kui luuras president Ronald Reagani järele, püüdes kehastuda tavaliseks Vene turistiks Moskvas.

Pärast 1991. aastal KGBst pensionile jäämist kasutas ta oma sidemeid Peterburi linnapea välissuhete nõuniku koha saamiseks. Kolm aastat hiljem oli ta juba tõusnud linnavalitsuse asejuhiks ning 1997. aastaks poliitilise partei „Meie kodu on Venemaa“ liidriks. Putin suundus Moskvasse ning tõusis president Boris Jeltsini kabinetiülemaks. Lõpuks määras Jeltsin ta peaministriks ning nimetas enda järglaseks.

Pärast Jeltsini ootamatut ametist lahkumist 1999. aasta 31.detsembril sai Putinist Venemaa president ning sellest ajast on ta olnud sisuliselt Venemaa ainuvalitseja.

Eksperdid ja venemaalased ise usuvad, et selle aja jooksul ei ole ta sugugi tegelenud vaid riigi kodanike elu paremaks muutmisega.

Riigiettevõtete erastamise käigus on Putin kasutanud oma võimu varjatud osaluste omandamiseks suurtes ja edukates toorainefirmades. Tema valjuhäälsemad kriitikud kinnitavad, et president on kasutanud oma võimu omandamaks 4,5-protsendiline osalus Gazpromis, 37-protsendiline osalus Surgutneftegasis ja 50-protsendiline osalus Šveitsi energiamüügifirmas Gunvor. Ainuüksi Gazpromi aastakäive on üle 150 miljardi dollari, Gunvori käive on 80 miljardit ja Surgutneftegasil üle 20 miljardi dollari. naid Nende ettevõtete turuväärtust arvestades on Putini isikliku vara väärtus 70 miljardit dollarit.

Millised on aga tõendid selle kohta, et Putinil tõepoolest selline varjatud varandus on? Alustame väikestest asjadest. On teada, et Putin kasutab sportides 150 000 dollarilist Patek Philippe’i kella ning tema kogu kollektsiooni väärtuseks on hinnatud 700 000 dollarit.

Lisaks on tema pidevas käsutuses 40 miljoni dollari väärtuses jaht veinikeldi, jacuzzi ning grillialaga. Elamistingimustelt on tema kasutuses 20 mõisat üle maailma. Putini kinnisvaraportfelli kroonijuveeliks on miljardi dollari väärtuses Musta mere äärne loss, mille omanikusk on märgitud anonüümne usaldusfond. Lisaks kasutab Putin 15 helikopterit ja enam kui 40 eralennukit, millest paljudel on kuldsed interjöörid.

70 miljardi dollari suurune vara annab Putinile maailma rikkaimate edetabelis Bill Gatesi ja Carlos Slim Helu järel kolmanda koha. Lisaks teeb see temast tõenäoliselt kõige varakama tegevpresidendi.

Ainus liider, kes oma riigilt rohkem raha pihta on pannud, oli tõenäoliselt Muammar Gaddaf, kes pärast 40-aastast ametisolekut oli endale kõrvale pannud 200 miljardit dollarit naftaraha.

Väljaanne kirjutab, et tõenäoliselt ei suudeta Putini tegeliku varanduse suurust iialgi päevavalgele tuua, kuid on õige järeldada, et tema ametlik deklaratsioon tõest pilti ei näita.