Väikesettevõtetetst puudutab see teema rohkem keskmise suurusega ja suurettevõtteid. Ifo instituut uuris 4000 ettevõttelt, et kas pangad on püüdnud kehtestada ettevõtetele negatiivseid hoiuseintressimäärasid ja kuidas on ettevõtted olukorraga kohanenud.

Suured ettevõtted püüavad vältida negatiivseid hoiuseintresse peamiselt läbirääkimiste teel intressi küsivate pankadega ja pankadega, kes veel ei nõua ettevõtetelt hoiustele intressi maksmist. Teisteks kasutatavateks strateegiateks on raha eest finantsvarade ostmine, raha viimine teistesse äriüksustesse ja ka kapitalimahukate investeeringute tegemine.

„Makromajanduslikust perspektiivist on iseäranis huvitav viimane, kuna selle pole üksnes rahalist, vaid ka mõju reaalmajandusele,“ ütles uuringu üks autor Christa Hainz.

Uuringu kohaselt on pangad hirmutanud negatiivsete hoiuseintressidega 18,9 protsenti küsitletud ettevõttetest. Nendest 48,9 protsenti alustasid pankadega läbirääkimisi, 36 protsenti vahetasid panka. 30 protsenti suunasid pangas oleva raha finantsvaradese või maksid ennetähtaegselt laene tagasi. 29 protsenti ettevõtetest liigutas raha grupi teistesse ettevõtetesse. Investeeringuid suurendasid või ostsid neid juurde 11 protsenti ettevõtetest. Pankade nõutud negatiivsete hoiuseintressiega nõustus vaid kaheksa protsenti kundedest, neli protsenti suurendasid sularaha hoidmist.

Väikeettevõtetest ehk nendes kompaniides, kus töötab alla 50 töötaja, on puutunud negatiivsete hoiuseintresside ohuga kokku kümme protsenti küsitletutest. Keskmise suurusega ettevõtetes on neid 26 protsenti ja suurettevõtetes ehk vähemalt 250 töötajaga ettevõtetes puutus ähvardustega kokku 29 protsenti ettevõtetest.

Negatiivsed hoiuseintressid mõjutavad tugevalt kaheksat protsenti küsitletud ettevõtetest, vähem oluliselt 39 protsenti ettevõtetest ja kohe mitte kuidagi 53 protsenti küsitletetust.