Kuidas selgitada Eesti majanduse suuri vastuolusid ehk miks majandus langeb kuigi maksulaekumised on rekordilised?

Eesti majanduses on mitmed paradoksid, mida on raske ühe lausega selgitada ning mida rohkem Eesti majandust vaatame, seda enam peame detailidesse süvenema, tõdes Eesti Panga president Ardo Hansson advokaadibüroo VARUL 20. aasta juubelikonverentsil.

Andrus Ansip küsis Hanssonilt, kuidas ta selgitaks olukorda, kus ajaloo parimate maksulaekumiste juures oli meil ometi esimeses kvartalis 1,9-protsendiline majanduslangus.

Hanssoni sõnul on selliseid asju ühe lausega väga raske selgitada ning selleks tuleks vaadata erinevate tegurite taha. Teine samasugune paradoks on olukord, kus nõrga majanduskasvu juures palgad kasvavad.

Kuna majanduskasvu number on statistikaameti kiirhinnang ning täpseid numbreid veel ei ole, on ka raske põhjustesse süveneda. Hansson tõdes, et maksulaekumiste ja majanduskasvu vastuolu võib seletada sellega, et langus tuli madala hõivega sektoritest. Kinnisvara, transport ja energeetika on kõik kapitalimahukad valdkonnad. Teistes, suurema hõive ning kasvuga valdkondades aga teenisid inimesed palka ning maksid sellelt makse.

"Mida rohkem Eesti majandust vaatame, seda rohkem peame detailidesse sünevema," lausus ta.

Hansson märkis, et Eestis on euroliidu kiireim palgakasv. Kui liidus keskmiselt on kasv 2 protsenti, siis meil kaheksa protsenti. Kasv on Hanssoni sõnul hea tulemus, aga siis, kui see jääb ajutiseks. "Aga pikemas perspektiivis, kui see peaks jätkuma ka madala või negatiivse kasvu juures, tekitab see meile probleeme," lausus Hansson.

8-protsendilise tööpuuduse juures on Eestis paradoksaalne ka tööjõu puuduse probleem. Hanssoni sõnutsi näitavad küsitlused, et kvalifitseeritud tööjõu puudus muutub ettevõtjate jaoks üha tõsisemaks probleemiks.