Kuidas vrapper kanadalasi vaimustas ehk miks Eesti tanklaketi toiduäri üle ilma kuulsust kogub

 (38)
Circle K Peetri tanklas valmistab teenindusjaama juhataja Ksenija Anissimov kana-feta-vrappi.
Circle K Peetri tanklas valmistab teenindusjaama juhataja Ksenija Anissimov kana-feta-vrappi.Foto: Ilmar Saabas

Tanklakett Circle K kuulub Kanada päritolu jaemüügikontserni Alimentation Couche-Tard. Kontserni aastaraamatu keskmisel lehel on esile toodud piirkonna edulood. Euroopast on neid kaks: Norra e-mobiilsuse arendus ning Eesti toit. Õigemini vrapper.

„Oleme kontsernis selle toidu pakkumisega kuulsust kogunud,” tunnistab Circle K Eesti peadirektor Kai Realo ilmse rahuloluga. See on ka mõistetav, sest kogu toidupoole arendamine on suuresti just kunagisse Statoili kontseptsioonijuhiks värvatud praeguse peadirektori teene.

Globaalse kuulsuse on toonud vrapperiks kutsutav toode. Tegemist on hamburgeri sisuga, mis on vrapi sisse keeratud. Erinevalt hamburgerist aga vrapi taskus olevat toodet kiirustades süües ennast täis ei lödista. Lihtne.

„Meie omanike esindajad olid meid külastades pöörases vaimustuses ja on seda ideed viinud erinevatesse äriüksustesse,” räägib Realo. Tema sõnul meeldib omanikele siinne ärimudel, kus kohapeal tehakse asja kiiresti, panemata selle alla ebanormaalselt suurt tööjõumahtu. „Omanikele sobib väga hästi meie innovatsioon ehk tooted, mis on huvitavad, atraktiivsed ja maitsvad, aga millele ei ole lisatud ülejõu kulukat tööjõumudelit,” selgitab ta.

Skandinaavlastel tundub olevat psühholoogiline tõrge Ida-Euroopast millegi ülevõtmise vastu.
Seotud lood:

Omanikud tahaksid mudelit võimalikult paljudesse kohtadesse viia, kuid igal pool see ei toimi. Vrapperit on viidud proovimiseks ka Ameerikasse, kuid nagu ütleb Realo: Ameerikas ollakse selle toidu pakkumisega Euroopast valgusaastatega maas. „Ameerika tankla, mida meie omanikud omavad, on selline Statoil 25 aastat tagasi,” selgitab Realo. Seal on ainult hot dog ja hamburger, mille klient ise kokku paneb, ning sealne teenindaja on üldjuhul vaid kassiir.

Küll on Eesti tooted edukalt üle võtnud Läti ja Leedu, kes on väga avatud. Skandinaavlastel tundub Realo sõnul olevat psühholoogiline tõrge Ida-Euroopast millegi ülevõtmise vastu. „Kui me ise peame ennast Põhjala riigiks, siis Skandinaavia peab meid raudselt Ida-Euroopaks,” ütleb Realo. „Meie, vastupidi, oleme väga avatud selles mõttes, et kõike, mida näed, mõtle läbi, proovi, ja kui toimib, siis ole õnnelik, et selline hea idee ripakil oli.”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare