Kuld käitub tavatult

Praktikas ei käitu kuld nagu ta peaks teoorias käituma. Muid asjaolusid mitte arvestades oleks pidanud USA intressitõus mõjuma kulla hinnale negatiivselt. Kulla hind aga hoopis tõusis, kirjutab Bloomberg.

USA keskpank tõstis 14. detsembril intressi. Kuld on sellest asjast kallinenud seitse protsenti.

Viimasel juhtumil võib oluliseks mõjutajaks lugeda Donald Trumpi presidendiks saamist. Alates 8. novembri valimistest domineerib finantsturgudel tema administratsiooniga seotud ebakindlus.

Vahetult Trumpi võidu järel kukkusid väärismetallide hinnad, kuna loodeti, et tema võit toetab läbi infrastruktuuri investeeringute majandust. See võiks tõsta selliste varade nagu aktsiate tootlust ja piirata huvi kulla vastu.

Seni Trumpi võimul olek trend muutunud. Kuigi USA keskpangalt oodatakse intressi tõstmise jätkamist, pole see seganud kulla kallinemist.

Investorid on seni sel kuul ostnud kulda läbi börsil kaubeldava suurima kullafondi osakute 40 tonni jagu. Lisaks aitasid jaanuaris sesoonselt kulla hinnatõusule kaasa Hiina kalendri järgi aastavahetuse saabumine, mille eel ostetakse kingitusteks kulda.

„Tundub nagu üks suur fond püüaks kulda osta,“ ütles London Bullion Market Associationsi prognoosija Bernard Dahdah. „Me ei saa nime teada enne järgmist kvartalit.“

Vähemalt üks fondijuht on oma tegudest rääkinud. Miljardär Stan Druckemmiller ütles veebruaris, et ostis detsembris ja jaanuaris kulda, kuna puudub selgus USA valitsuse poliitika kohta.

Ka muud poliitilise ebakindluse allikad võivad olla turvavarade populaarsuse põhjuseks. Õhus on valimised Saksamaal ja Hollandis ja Ühendkuningriik ei ole veel EL lahkumise tingimustes kokku leppinud.

Prantsusmaal on Rahvusrinde liider Marine Le Pen vihjanud, et ta allutab keskpanga enda kontrollile ja hakkab trükkima raha heaoluühiskonna rahastamiseks ning ta viib Prantsusmaa euroalalt minema, kui vaid võidab Prantsusmaa presidendivalimised.