Külm oktoober kasvatas elektritarbimist 5 protsendi võrra
Eesti sisemaine elektritarbimine kasvas oktoobris aastatagusega võrreldes 5 protsenti 695 gigavatt-tunnini, teatas Elering.
Tarbimise kasvu üheks oluliseks mõjuriks võib Eleringi teatel lugeda madalamat õhutemperatuuri – Riigi Ilmateenistuse andmetel oli selle aasta oktoobrikuu keskmine õhutemperatuur ligi kraadi võrra jahedam kui mullu samal ajal.
Kodumaine elektritoodang langes samal ajal aastases võrdluses 6 protsenti 976 gigavatt-tunnini. Elektri tootmine fossiilsetest kütustest vähenes 8 protsenti, kuid tootmine taastuvatest allikatest tegi sama suure tõusu.
Oktoobri elektritoodangu vähenemise põhjuseks oli Eleringi teatel elektri ekspordi langus – kui mullu oktoobris moodustas Eesti netoeksport kokku 378 gigavatt-tundi, siis tänavu oli see 281 gigavatt-tundi. Soomest Eesti kaudu lõunasse liikunud elektri transiitvood suurenesid seejuures kaheksa protsenti.
Eesti taastuvenergia toodang ulatus oktoobris 129 gigavatt-tunnini. Pool taastuvenergiast toodeti biomassist, 49 protsenti tuulest ning 1 protsent hüdroenergiast. Taastuvenergia osatähtsus elektri kogutarbimises oli möödunud kuul kokku 16,4 protsenti.
Läti elektritoodang langes selle aasta oktoobris mullusega võrreldes 12 protsenti 433 gigavatt-tunnini. Läti elektritarbimine jäi eelmise aasta oktoobri tasemele ning elektribilansi puudujäägiks kujunes selle aasta oktoobris 188 gigavatt-tundi. Läti elektritootjate panus sisemaise tarbimise katmisel oli 70 protsenti, ülejäänud imporditi Eesti elektrisüsteemi kaudu.
Leedus kukkus elektritootmine eelmise aasta oktoobriga võrreldes 30 protsenti, moodustades kokku 243 gigavatt-tundi. Tarbimine kerkis samas kolme protsendi võrra 936 gigavatt-tunnini. Suuremahuline toodangu langus ning tarbimise kasv süvendasid Leedu elektribilansi puudujääki. Kui mullu oktoobris oli Leedu elektribilansi puudujääk 565 gigavatt-tundi, siis tänavu oktoobris kujunes puudujäägiks 693 gigavatt-tundi. Leedus toodetud elektri osakaal sisemaise tarbimise katmisel oli 26 protsenti. Defitsiit kaeti elektrituru tarnete alusel 49 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu ja 51 protsenti imporditi kolmandatest riikidest.
Baltimaade summaarne elektribilanss oli möödunud kuul 600 gigavatt-tunni ulatuses puudujäägis, mida on ligi kaks korda enam kui möödunud aasta oktoobris. Summaarne puudujääk moodustas kolme riigi elektri kogutarbimisest 27 protsenti.
Põhjamaades suurenes elektritootmine eelmise aasta oktoobriga võrreldes neli protsenti, kuid tarbimine jäi eelmise aasta oktoobri tasemele. Põhjamaade tootmise ja tarbimise bilanss oli tänavu oktoobris 822 gigavatt-tunniga ülejäägis. Norra ja Rootsi olid tavapäraselt elektrit eksportivad ning Soome ja Taani elektrit importivad süsteemid.
