Kulutada oskab igaüks ehk mida tähendab Eesti jaoks ELi jõuline säästmissoovitus?
Analüütikute sõnul on Eesti rahandus euroala teiste riikidega võrdluses suhteliselt heas korras. Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai selgitas, et Eesti valitsemissektori võlg on Euroopa riikide hulgas konkurentsitult väikseim – eelmise aasta seisuga umbes 9% SKTst, järgneb Luksemburg juba 23%ga ning Euroopa Liidu keskmine näitaja on umbes 80%.
Euroopa Komisjoni näpuviibutus on Kattai sõnul suunatud riikidele, kelle võlakoormus ületab Stabiilsus- ja Kasvupaktis ette nähtud 60% piirmäära ning selliseid riike on Euroopa Liidus hetkel 14. Kõige murettekitavam on olukord Portugalis, Itaalias ja Kreekas, kus võlg jääb 125% ja 176% vahele SKTst.
"See, et Itaalia valitsuse plaan eirata järgmise aasta eelarve kokkupanekul Euroopa ühiseid eelarvereegleid ei suurendanud üksnes Itaalia enda võlakirjaintressi vaid muutis kallimaks ka mitme teise riigi laenamise, tõendab taas kord, et ühe riigi probleemid riigirahandusega kanduvad üle ka teistele," lausus Kattai.
Eesti majandus keskmisest parem, kuid...
Ta lisas, et Eestis järgmiseks aastaks kavandatav riigieelarve on kooskõlas Euroopa Komisjoni soovitustega, sest plaanitud on nominaalset ülejääki, st arvesse on võetud seda, et Eesti majandusel läheb keskmisest paremini ning see on aeg, mil tuleks säästa. Samas ei tähenda see, et võime käed rüppe lasta ning endaga rahul olla.
“Suures pildis on Eesti jätkuvalt konservatiivse fiskaalpoliitika musternäidis. Valitsuse viimaste aegade sammud on muidugi liikumine teises suunas,“ tõdes SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, lisades, et natuke saab neid välja vabandada ka väga muutlike hinnangutega majanduskasvu kiirusele. Küll on tema sõnul maailmamajanduse tuleviku osas valitseva ebakindluse tõttu tarvis omada piisavaid puhvreid, et võimalikele ootamatustele reageerida.
Kümne aasta taguse kriisi üleelamiseks olid meile suureks abiks kogutud reservid ning peaksime hästi mäletama, et headel aegadel hoogsalt kulutanud riigid said rängalt karistada. Peaksime ka praegusel heal ajal rohkem varusid koguma.
Luminori peaanalüütiku Tõnu Palmi sõnul on Euroopa Komisjoni prognoosi peamine sõnum, et olukorras, kus euroala majandus hakkab edaspidi mõõdukalt aeglustuma ja välis-ning siseriskid on kasvanud, tuleb riikidel teha rohkem tööd hea kasvu säilitamise nimel.
Eesti valitsuse eelarve on suures plaanis vaid kerges struktuurses defitsiidis, ning hiljuti astutud plaanid on eelarveriske Palmi kinnitusel keskmiselt vähendanud võrreldes veel poole aasta taguse ajaga. ”Vaja on säilitada nominaalset eelarveülejääki ja seda aeglustuva majanduskasvu ning kasvavate riskide kontekstis,” lausus ta.
Piiratud eelarve mänguruumi ja kahanevate reservide juures on eesolevatel aastatel võimalused pikaajalisse majanduskasvu panustamiseks uutest allikatest piiratud. Seega saavad Palmi sõnul tähtsaks sennekõike kvalitatiivsed otsused kuhu olemasolevaid vahendeid reaalselt investeeritakse. ”Oluline on leida üles need fookusvaldkonnad, millest tõuseb enim pikaajalist tulu ja vähem lühiajalist populistlikku võitu,” lausus Palm.
Riigiettevõtted võiks vähem dividende maksta
Palmi kinnitusel on täna aeg, kus ka riigiettevõtted võiksid vähem dividende maksta ja reinvesteerida rahavood pigem uude kasvu, tegevushaarde laienemisse, võttes mõistlikke riske selleks, et maksta tulevikus eelarvesse suuremat dividenditulu.
Ka Eesti teadus-ja arendustegevuse kavandatavad investeerimismahud ei ole Palmi sõnul kiita Põhjamaade võrdluses. ”Kulutada oskab igaüks, targalt investeerida oskavad vähesed ja reaalselt tarku investeeringuid ka realiseerida on reaalpoliitikas veelgi keerukam,” märkis Palm. Eesti pikaajaline kasv on tema sõnul kinni investeeringutes tööjõudu (haridusse, sissetulekutesse) ja ekspordipotensiaali.
SEBi analüütiku Mihkel Nestori sõnul on ehitus üks sektor, mille kõikuvat nõudlust võib olla tarvilik siluda. Kuigi tänased ehitusmahud on rekordilised, siis näitab väljastatud ehituslubade arvu vähenemine, et et tulevik ei pruugi nii roosiline olla. Kui elukondliku kinnisvara arenduse pidurdumine peaks langema kokku maailmamajanduse aeglustumisega, siis võib riigi võimekus teha investeeringuid olla üsnagi määrav.
Teisalt tuleb Nestori sõnul olla realist – eksport moodustab Eesti SKTst pea 80% ja valitsuse võimekus siluda puudujääke välisnõudluses on paratamatult nigel. „Kui riik just palkmaju, mobiilsideelektroonikat ja kütusemahuteid kokku ostma ei plaani hakata,“ möönas ta.
