Järgnevalt toon välja 10 eri tüüpi demotivatsiooni ja strateegiad, kuidas neist üle saada.

1. HIRM
Isegi, kui liigud enda soovitud teed pidi, võib sel teekonnal tekkida osakesel sinust kerge hirm edasi liikumisel. Hirm võtab hoogu maha, tekitab kõhklusi ja muudab sind ettevaatlikuks. Vahel on see õigustatud, teinekord põhineb aga kõigest kujutlusvõimel. Kui su hirm on piisavalt suur, ei piisa edasi liikumiseks ka põnevusest. Osa sinust soovib ikka vältida „võimalikke“ ohte, takistades seeläbi liikumast mööda seda teed, mis on ühtaegu nii ihaldatav kui ka tegelikult ohutu.
Kuidas taasleida motivatsiooni?
Sa pead hirmuga tegelema. Anna hirmule nimi. Täna teda, et ta püüab sind ohtude eest kaitsta. Seejärel küsi, miks sa kardad, et hirmutav asi võiks juhtuda ja kui suur on võimalus, et see tegelikult ka juhtuks. Mõningane hirmu vähenemine peaks seeläbi juba toimuma.
Nüüd mõtle, kui palju hirmust järele on jäänud. Mida selle osad ütlevad sulle eesootava ülesande kohta – millised kitsaskohad võivad tekkida, millised on riskijuhtimisestrateegiad jne. Kasuta neid teadmisi tegevusplaani ülesehitamisel. Ja viimaseks, tee hirmu tekitavad ülesanded väiksemateks sammudeks ja keskendu lihtsalt eesootavatele väikestele tükkidele, mitte hirmu tekitavale suuremale muutusele. See vähendab hirmu eesootava ees.

2. VALED EESMÄRGID
Martha Beck’il on humoorikas video tõelisest-minast ja sotsiaalsest-minast. Sinu tõeline-mina on spontaanne, loov ja lõbus pool. Ta teab, mis on sulle kõige olulisem. See osa sinust on kasvanud sünnist saati, õppides ja kindlustades, et sa käitud vastavalt kogukonna reeglitele.
Kuid ümberringi on nii palju erinevaid sõnumeid. Need toidavad sinu sotsiaalset-mina, kes soovib ühiskonnas muljet avaldada. Demotivatsioon tuleb sellest, et sead eesmärke vastavalt sotsiaalse-mina tahtmistele, mis ei ole kooskõlas tõelise-mina omadega. Seega su tõeline-mina tekitab sinus demotivatsiooni, et sind aeglustada ja eemaldada neist talle mitte sobivatest eesmärkidest, mis sa seadnud oled.
Kuidas taasleida motivatsiooni?
Istu maha ja vaata üle oma eesmärgid. Kuna su tõeline-mina on mitteverbaalne, pääsed sellele lihtsalt ligi läbi kehatunnetuse. Pane tähele, kuidas su keha reageerib, kui mõtleb igale seatud eesmärgile. Kui su keha (ja eriti hingamine) tunneb pitsitust, on see päris hea indikaator, et püüad jälgida toksilisi eesmärke. Vaata sedasi kõik „peaksid tegema“ eesmärgid läbi ja pane tähele, millistega tekivad allasurutud tunded. Tõmba need võimalusel maha. Kui eesmärk toob näole aga spontaanse naeratuse, jäta ta alles ja leia sarnaseid selle kõrvale.

3. SELGUSE PUUDUS
Kui sa ei ole teadlikult ja selgelt sõnastanud, mida sa tahad, ei oma sa ka tulevikust selget kujutlust. Meile meeldib kõik, mis on tuttavlik. Seega seisame vastu ebamäärasele ja võõrale ning proovime seda pöörata tuntu poole. Kui sul ei ole selged tulevikusihid, on loogiline, et puudub motivatsioon tegutsemiseks. Soovid ju sel juhul jääda pigem oma tuttava reaalsuse juurde.
Kuidas taasleida motivatsiooni?
Kui sa tahad luua midagi senisest erinevat, ei piisa teadmisest, mida sa ei taha. Sul on vaja teada, mida sa soovid. Sõnasta see selgelt ja spetsiifiliselt. Sedasi on võimalik sellega nö. tuttavaks saada, misläbi tunned end mugavalt seatud eesmärgi poole liikumisel. Seega võta hetk aega, et sõnastada, miks ja mida sa soovid saavutada.

4. VÄÄRTUSTE KONFLIKT
Väärtustel on meie elus väga tähtis koht. Väärtuste konflikti korral on sul 2 või enam väärtust, mis mõlemad on sulle olulised, kuid sa usud, et sa ei saa neid kõiki selles konkreetses situatsioonis rahudlada. Selline olukord tahab sind kaheks rebida, sest tõmbab erinevatesse suundadesse. Sul võivad esineda lühikesed motivatsioonispurdid, kuid seejärel need kaovad ja alustad millegi muu tegemisega. Hüpled kahe eri suuna vahel. Või kaob tegutsemishimu hoopis, sest sisemise konfliktiga tegelemine võtab kogu su energia.
Kuidas taasleida motivatsiooni?
Paki väärtuste konflikt lahti, et leida nende kahe vahel lepitus ja kesktee, mis võimaldaks ühise meeskonnana jätkata.
Alusta sisemise konflikti teadvustamisega. Võta tükk paberit, tõmba keskele joon nii, et on kaks veergu. Kirjuta kaks erinevat suunda, kuhu tunned, et sind tõmmatakse. Mõlemale poole joont üks. Seejärel tee reast kokkuvõte - mida iga osa neist soovib. Nüüd vali üks veerg ja süvene sellesse. „Miks see osapool soovib seda? Mida ta soovib tulemuseks saavutada?“. Jätka küsimuste esitamist ja vastuste kirjutamist kuni tunned, mida see osa lõpuks saavutada soovib. Seejärel võta ette teine veerg ja korda sama, kuni märkad, et oled jõudnud sama taseme vastuseni, mis esimese veeru puhul.
Lõppkokkuvõttes soovivad kõik eri osad sama, sest nad kuuluvad sulle. Nüüd, mil sa tead, mida sa tegelikult tahad, saad paika panna strateegiad. Teadvusta, mida iga osapool propageerib, ja otsusta, milline strateegia töötaks koostöö puhul kõige paremini.
Sageli, kui oled paika saanud selged sihid, märkad uusi teid, mida varem ei ole märganud. Seda ülesannet tehes võid leida koguni viise, kuidas rahuldada kõiki oma vajadusi. Kuid mitte alati ei ole see võimaik. Sel juhul vali teadlikult välja üks väärtus, mis sel korral on teistest kõrgemale seatud. See aitab vähendada sisemist konflikti ja toob motivatsiooni tagasi.

5. ISESEISVUSE PUUDUMINE
Meil kõigil on ajus otsuste tegemise keskus ja seda osa tuleb treenida. Uuringud on leidnud, et depressiooni all kannatavatel inimestel on see osa alaarenenud. Kui sa aga teadlikult harjutad selle aju osa kasutamist läbi otsuste langetamise, depressioon tihtipeale taandub.
Daniel Pink kirjutab oma raamatus „Drive“ uuringust, mis näitas, et kui teha loovat tööd, olla seejuures oma otsustes autonoomne (kellega, mida, millal teha?), saab sellest motivatsiooni, loovuse ja produktiivsuse sütitaja ja säilitaja. See on ka põhjus, miks alati ei toimi tulemustasud, auhinnad jm väline tunnustus. Selle kohta on ka põnev ettekanne leitav: Dan Pink: The puzzle of motivation.
Kuidas taasleida motivatsiooni?
Mõtle, kui palju iseseisvust sul on seoses püstitatud eesmärgiga. Kas on valdkondi, kus tunned, et oled piiratud ja ei oma kontrolli? Mõtle, kuidas sa saaksid järk-järgult laiendada iseseisvust oma ülesannetes, ajas, asukohas ja meeskonnas. Ja siis, kui sa oled töövõtja, aruta seda oma juhatajaga ning palu suuremat autonoomsust mõnes konkreetses töövaldkonnas.

6. VÄLJAKUTSETE PUUDUMINE
Mitmed uuringud on näidanud, et motivatsiooni tähtis osa on piisav väljakutse. Kui väljakutse on liiga suur, muutub hirm selle ees liiga suureks ja motivatsioon valgub meist välja. Kui aga on vastupidine olukord – väljakutse on liiga väike, muutub ülesanne kiiresti igavaks ja meil on raske püsida motiveerituna. Meil on pidevalt vaja väljakutseid ja seeläbi võimalusi uute oskuste omandamiseks.
Kuidas taasleida motivatsiooni?
Vaata üle eesmärgid ja käsilolevad ülesanded. Kas need pakuvad väljakutseid? Kas nende saavutamiseks on vaja arengut sinus endas või oled oma mugavustsoonis, ja teed vaid asju, millega saad kindlasti hakkama? Proovi kohendada oma eesmärke nii, et nende saavutamine nõuaks teatavat pingutust. Leia ka mõned uued põnevad hobid, et saaksid läbi õppimise end stimuleerida.

7. KURBUS
Iga muutuse alguses läbime etapi, kus juurdleme muutuste vajalikkuse üle. Äkki peaks jääma tuntud rajale? Leiname taga asju, mida võime uulisi muudatusi ellu viies kaotada. Segadus, kahtlused, usaldamatus ümbritseva maailma suhtes, mida suurem muudatus seda võimsamad sümptomid. Mõnikord võime sattuda isegi kergesse depressiooni ja sotsiaalselt tagasi tõmbuda. Martha Beck kutsub seda perioodi muutuste „surma ja taassünni“ faasiks. Kuid kogu see lein, hirm ja kaotuse tunne selles faasis on põhjus, miks demotivatsioon tekib.
Kuidas taasleida motivatsiooni?
Kui sa läbid suurt muutuste faasi ja on päevi, mil sind tabavad „surma ja taassünni“ sümptomid, ära proovi end jõuga motiveerida ja olla proaktiivne. Anna endale aega. Hoolitse enda keha eest hea toidu, puhkuse ja kehalise aktiivsusega. Väljenda oma leina, segadust ja hirmutunnet inimestega, kes oskavad sind armastusega kuulata. Aktsepteeri iga tunnet ja mõtet, mis sul on – nad kõik on normaalsed ja ohutud. Võta päev korraga. Segadus, unustamine ja kohmakus on selles etapis normaalsed. Lein lõpeb, kui sa oled selleks valmis. Kui oled selle protsessi juures rahulik ja oskad end väljendada, saad seda faasi kiirendada.

8. ÜKSINDUS
See on eriti aktuaalne nende puhul, kes töötavad üksi või kodukontoris. Tead neid päevi, mil on tunne, et lihtsalt ei taha tööd teha? Parem võtaksid väikse dringi ja suhtleksid sõpradega. Me oleme loodud sotsiaalseteks. Sinu tõeline-mina igatseb olla kontaktis teiste inimestega ja hõivab kogu sinu töömotivatsiooni tahte, et saaksid teha töös pausi ja veeta aega koos teiste inimestega.
Kuidas taasleida motivatsiooni?
Tee paus ja veeda aega kellegagi, kelle seltskonda naudid. Võid üllatuda, kui motiveeriv see olla võib. Tööle naastes võid tunda end selge ja produktiivsena. Mõtle läbi, kuidas saaksid oma igapäevaellu tuua rohkem suhtlust ja koostööd.

9. LÄBIPÕLEMINE
Tunned kogu aeg väsimust, energia puudust ja mõte väiksest uinakust tekitab rohkem elevust kui tegevused, mida tavaliselt naudid täiel rinnal? Sellisel juhul oled end liiga kaua ja tugevalt tagant utsitanud ning võid olla läbipõlenud.
Sinu tõeline-mina töötab alati selle nimel, et motiveerida sind liikuma suunas, mida hetkel enim vajad. Eemale aga neist eesmärkidest, projektidest ja tööviisidest, mis ei kattu sinu tõelise-mina soovidega. Seega võib ta sind eemale juhtida ka neist tegevustest, mida muidu jumaldad. Lihtsalt, et kohtuksid oma tõeliste vajadustega. Olgu selleks kasvõi lihtsalt magamine.
Kuidas taasleida motivatsiooni?
Puhka, võta aeg maha. Kui oled end välja puhanud ning taastanud kvaliteetse mõtlemise, mõtle, mis on hetkel tegelikult oluline. Hakka otsima jätkusuutlikumat teed ülesannete lahendamiseks.

10. EBASELGUS EESOOTAVAS
Sul võib olla selge lõpp-eesmärk, kuid kui sa ei ole seda lahti harutanud väiksemateks sammudeks, võid tunda segadust, kinnikiilumist ja demotivatsiooni. kui on vaja tegudele asuda. Mõned tööd on väiksed ja nii tuttavlikud, et ei vaja konkreetset plaani. Kui sul on aga tihti mure, mida edasi teha, ja sul ei ole kindlat plaani, võib see olla demotivatsiooni põhjuseks.
Kuidas taasleida motivatsiooni?
Kui sa soovid, et su motivatsioon oleks püsiv ja stabiilne kõigis projekti etappides, võta aega, et luua selge tegevuskava koos ajaplaaniga. Kasuta oma hirme. Need näitavad kätte potentsiaalsed riskikohad su plaanis. Planeerimise esimene osa on alati taustauuring. Kirjuta üles kõik oma „ma-ei-tea-kuidas“ mured ja hakka neist lähtuvalt üles ehitama tegevusplaani. Viimaks küsi endalt, milliseid väiksemaid eesmärke tuleb saavutada lõpp-eesmärgi saavutamiseks ning sea neile ajalised terminid.


EESMÄRKIDE SEADMINE JA TAGANT LÜKKAMINE

Need kaks on harva demotivatsiooni ületamise edukuse taga. Tihti arvatakse, et eesmärkide seadmine, planeerimine ja organiseerimine on motivatsiooni puuduse esmased lahendused. Kuid pane tähele, need on edukad vaid teatud tüüpi demotivatsiooni korral. Teistel juhtudel võivad nad aga probleemi veelgi süvendada.

LISAMÕTTED

  • Loo endale toetav keskkond. Ümbritse end inimestega, kes on aktiivsed, sarnaseid raskusi kogenud, edukad ja sinule sarnase maailmavaatega.
  • ·Ära alahinda ka visuaalset keskkonda – loo endale meeldiv töökeskkond, mis annab hea enesetunde ja on motiveeriv. See on nt põhjus, miks mõned inimesed osatavad kalleid autosid ja käekelli.
  • Dream big, start small and act now
  • ·Edu ei ole sihtmärk, see on teekond. See ei ole mitte sprint vaid maraton. Tõelise edu saavutad aastatega.
  • Taaselusta varasem edukogemus – meenuta, kuidas see teekond kulges, milliseid raskusi pidid ületama jne ning kuidas lõpuks see lahenes ja kui magus oli edutunne.

SELLEGA ALUSTA JUBA TÄNA ÕHTUL!

Paar minutit enne voodisse minekut istu maha ja kirjuta üles kõik möödunud päeva saavutused. Need võivad olla kõik alates tööalasest ametikõrgendusest ja tunnustusest ning lõpetades isiklike teemadega nagu kella parandusse viimine pärast paarikuist venitamist. Kirjuta see kõik üles. Sind ennastki võib üllatada, kui edukas oli pealtnäha täiesti tavaline päev!