Ekspertide arvates tulevad varsti sama sõnumiga välja ka teised suured ravimifirmad. Glaxo jaoks on ajastus aga huvitav - neil käib parasjagu kohtuvaidlus Hiina, kus neid süüdistatakse justnimelt arstidele ja ametnikele illegaalsete maksete tegemises.

Glaxo juht Andrew Witty ei seosta muudatusi Hiinas toimuva protsessiga. Ta ütles, et maailm on lihtsalt muutunud ja sellega tuleb kaasas käia.

Probleem on teravalt üleval nii Eestis kui mujal maailmas. Ravimifirmad on maksnud arstidele, et need esineksid konverentsidel ja tutvustaksid oma ametivendadele nende ravimeid. Sealt omakorda jõuab info patsientideni, kes ravimeid ostavad.

Obama administratsiooni uus tervishoiuseadus kohustab aga alates järgmisest aastast sellised tehingud avalikuks tegema.

Glaxo püüab plaani lõplikult ja ülemaailmselt juurutada aastast 2016. Lisaks ei maksta arstidele konverentsidel käimise eest. Viimane tegevus on USAs küll keelatud, kuid leiab aset mitmetes teistes riikides, sealhulgas Eestis. Hiinas süüdistatakse Glaxot muuhulgas ka selles, et nad on arstidele maksnud konverentsidel osalemise eest, mida ei ole toimunudki.

Täpsemat summat ei soovinud Glaxo avaldada, kuid arstidele makstakse sel moel kümneid miljoneid dollareid aastas.

Alates 2015. aastast ei maksa Glaxo enam edasimüüjatele raha selle põhjal, kui palju arstid on ettevõtte ravimeid välja kirjutanud. See on tekitanud olukorra, kus edasimüüjatel on väga suur huvi ravimeid arstide seas reklaamida. Ettevõtte sõnul makstakse edaspidi edasimüüjatele raha nende professionaalsuse ja tehniliste teadmiste eest. USAs viidi see muudatus sisse juba 2011. aastal.

Viimastel aastatel on teema ka Eestis teravalt üleval olnud, kus arstid on väidetavalt käinud ravimifirmade poolt kinni makstud soojamaareisidel ning osalenud ravimite promoüritustel.