Ärileht kirjutab täna, et maksuseadusi, mis vajaksid hädasti kohendamist või täiendamist, on maksuspetsialistide sõnul rohkem kui see normaalne oleks. Läbiv etteheide on see, et seadus on kirja pandud kas liiga keeruliselt või siis üldsõnaliselt. Mõlemad variandid annavad tõlgendamiseks suure mängumaa, mis päädib kohtuvaidluste ja nendele tehtud kulutustega. Ainuüksi eelmisel aastal tegi Riigikohus kuus olulise kaaluga lahendit, milles selgitati, kuidas ühte või teist maksuseaduse punkti mõista tuleks.

Maksuseaduste "patunimekiri" EMLi ja vandeadvokaat Priit Raudsepa silmade läbi näeb välja järgmine:

1. Läbiv märksõna "sotsiaalmaks"
Siia kuuluvad näiteks dividendi ja palgatulu eristamine, OÜ kaudu teenuse osutamine, OÜ ja FIE maksustamise erisused, stipendiumid.

Artiklid:

Maksuamet või töövaidluskomisjon?

2. Tulumaksusoodustusega MTÜ-de nimekirja koostamine
See toimub väga bürokraatlikult, lisaks on tekkinud tõsised erimeelsused heategevuse mõiste osas Hiljuti oli teema valitsuskabinetis arutusel ja anti töösse seadusemuudatused.

Artiklid:

3. Erisoodustused
Millest lähtuvalt määrata ja kuidas tõendada tööga seotud kulude olemust, kui palju lähtuda vormist ja kui palju sisust.

Artiklid:

4. Välismaalt saadud palgatulu maksustamine
Kohtus käib kaugsõiduautojuhtidega vaidlus selle üle, mida tähendab tulumaksuseaduses fraas "tulumaksu summa on null“.

Artiklid:

5. Väärtpaberite võõrandamine
Riigikohus on korduvalt maininud, et seaduses võiks olla aktsiate hoidmise aeg, millest alates tehingu teesklemist enam ei eeldata.

Artiklid:

6. Kohtutäituri sundmüükidelt käibemaksu arvutamine
Kuigi maksukorralduse seaduse üldsäte justkui kohustaks kohtutäiturit hoolitsema selle eest, et võlgnik maksab riigile ära käibemaksu, seda ei tehta – kogu müügist saadud raha läheb võlausaldajatele, riik jääb käibemaksust ilma, ostja küsib selle aga tagasi.

Artiklid:

Rahandusministeerium leidis kullaaugu üles

7. Kinnisvaratehingute käibemaks
Palju on arusaamatusi, millal on tegemist krundiga, millal uue ehitisega, millal oluliselt parendatud ehitisega - mis on parenduskulud, mida teha, kui ühel kinnistul on mitu ehitist või ehitist müüakse osade kaupa jne.

Artiklid:

8. Hoolsuskohustus kaupade või teenuste soetamisel
Kuidas saab ostja kaitsta ennast petise eest, kes jätab saadud rahalt käibemaksu maksmata ja kaob, aga maksuamet läheb käibemaksu küsima ostjalt.

Artiklid:

9. Mahaarvamised füüsilise isiku tulust
Üheltki tululiigilt peale ettevõtlustulu ei saa teha mahaarvamisi, kuigi mõnikord on kulude tegemine tulu saamiseks vältimatult vajalik. Palju on räägitud üüritulust, viimasel ajal on probleeme olnud ka intressidega, mida ei saa maha arvata kui lootusetu laenu kulu. Samuti on probleem laenu eest soetatud kinnisvara või väärtpaberitega, mille müügi tulust ei saa maha arvata laenuintresse jne.

Artiklid:

10. Mõiste „elukoht“ sisustamine tulumaksuvabastuse rakendamisel
Tihti müüakse pooleliolevaid ehitisi või selliseid, mida ei kasutanud elukohana omanik ise, vaid mõni pereliige või lähisugulane. Maksuvabastust ei saa kohaldata ka garaažidele, saunadele, keldriboksidele jne, kui need on iseseisvad kinnistud või korteriomandid.

Artiklid:

11. Sisendkäibemaksu mahaarvamine MTÜ-des ja näiteks KOV asutustes, kus kogu tegevus ei ole ettevõtlus
Seadus annab selleks väga üldise põhimõtte, aga ei täpsusta sisendkäibemaksu mahaarvamise meetodeid.

Artiklid:

12. Käibemaksuseaduses ei defineerita „põhivara“ (direktiivis „kapitalikaup“)
Selle tulemusena saavad maksumaksjad ise manipuleerida näiteks soetusmaksumuse piirmääraga, et saavutada soodsam tulemus, näiteks mitte korrigeerida sisendkäibemaksu või müüa põhivara maksuvabalt.

Artiklid:

13. Ebaselgus kreeditarvete ja arvete tühistamisega
Endiselt lahtine, mis tingimustes on kreeditarve aktsepteeritav. Näiteks tõusetub probleem siis, kui müüja kajastab kreeditarvet, aga ostja mitte, mis tähendab, et riik jääb miinusesse.