Kurb, aga tõsi: üürniku saab majast välja tõsta alles pärast kohtuotsust
Samas tuleb siiski arvestada, et omandades üürilepinguga koormatud vara, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused omandajale üle. Tähtsust ei ole, kas vara omandatakse müügilepinguga või kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel.
Kuigi võlaõigusseaduse kohaselt võib uus üürileandja üürilepingu üles öelda, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise, on üürnikul õigus üürileandja poolne üürilepingu ülesütlemine vaidlustada ja kuni kohtuvaidluse lõppemiseni eluruumis edasi elada.
Alles jõustunud kohtuotsuse alusel saab kohtutäitur otsust täide viies üürniku eluruumist välja tõsta. Omanikul endal puudub õigus üürniku nõusolekuta eluruumi valdusesse tungida, kuna üürniku eluruumi sisse kolimisel, muutub see tema koduks.
Eesti põhiseaduse paragrahv 33 aga sätestab, et kodu on puutumatu ja keegi ei tohi tungida üürniku valdusse, v.a seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Saates näidatud omanikupoolne ukselukkude vahetamine ja eluruumi tungimine on paraku klassifitseeritav õigusvastase teona.
Seaduse kallutatus ühe lepingupoole kasuks võib ju esmapilgul tunduda ebaõiglasena, kuid üürniku kui üürilepingu nõrgema poole kaitseta jätmine võib omakorda kaasa tuua omanikepoolse ohjeldamatu omavoli. Tegemist on ju ikkagi eluasemega ja see on väga tundlik teema.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et üürilepinguga koormatud kinnisasja omandamisel, tuleb kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente. Arvestada tuleb võimaliku pika ja vaevarikka kohtuvaidlusega, aga ka võõrandaja ja omandaja vastutusega üürilepingu ülesütlemisega üürnikule tekitatud kahju korral.
