Kurdistani peakohtunik Eestis: meil on naftat ja raha, teil on IT teadmised. Võiksime rohkem koostööd teha!
Kes teid täpsemalt Eestisse kutsus?
See visiit siia toimus Eesti Justiitsministeeriumi kutsel. IT projektiga alustasime eelmise aasta oktoobris ja see lõpeb tänavu juulis. Kõik on väga hästi laabunud.
Miks Kurdistan otsustas kohtusüsteemi IT-arendusel osta teadmisi just Eestist? Teadaolevalt konkureeris selles projektis ka ülivõimas Dubai?
Meile anti väga detailne plaan teie riigi IT võimekusest ja see on üks parimaid maailmas. Me väga loodame, et me saame teie teadmisi oma kohtusüsteemis üle võtta. Eeelkõige meetodeid, mida teie siin kasutate.
Milliseid suurepäraseid meetodeid te meie kohtusüsteemis silmas peate?
Suur osa maailma kohtusüsteemist on siiani veel n.ö. paberil, kuid ka meie mõte on paberit vähem kasutada. Teie kohtusüsteemis on võimalik arutada protsesse videokonverentsi teel ning kogu asjaajamine on läbinähtav ning dokumenteeritud digitaalselt. See on protess, mille poole ka meie püüdleme. See lisab kohtutööle läbipaistvust ja usaldusväärsust. Me oleme veendunud, et Eesti on IT valdkonnas üks juhtivamaid riike maailmas.
Kas tõesti oleme me paremad kui ülirikas Dubai, kus on kindlasti IT alaseid teadmisi miljonite eest sisse ostetud?
Me usume oma eksperte. Eesti on väga heal tasemel just IT alastes küsimustes. See oli kaalutletud otsus, miks just Eestiga koostööd tegime.
Olete otsusega rahul?
Väga. Projekt on lõppemas ja kõik laabub.
Te olete Kurdistanis kohtusüsteemis kõige tähtsam inimene. Mulle räägiti, et teil on kolm saatjat autot igapäevases kasutuses ning teie tuleku puhul suletakse suisa tänavad. Mis on need probleemid, millega te peakohtunikuna Kurdistanis igapäevaselt silmitsi seisate?
Kurdistan ei ole iseseisev riik nagu Eesti. Mina esindan kolme provintsi, mis asuvad Iraagi territooriumil. Kurdid elavad nii Türgis, Süürias, Iraagis kui Iraanis. Kuid loomulikult unistame me omast riigist. Meie kohtuprobleemid on tegelikult üsna sarnased Eesti probleemidele teie taasiseseisvumise ajal.
Teie piirkonnas kehtivad sariaadi seadused, mida meil pole kunagi olnud. Kohus otsustab, et inimesel lüüakse näiteks varguse eest käsi maha?
See kindlasti ei toimu meil, vaid Saudi-Araabias ja ISISe kontrolli all olevates piirkondades. Meil oli kohtusüsteemis, nagu ka kunagi Eestis, kasutusel surmanuhtlus, kuid tänaseks oleme ka selle kaotanud. Me oleme seda kasutanud ainult ekstreemsete juhtumite puhul, kuid enam mitte. Samas nii oli ka teil ju iseseivumise alguses ning see hiljem kaotati. Me püüdleme kohtusüsteemis samas suunas liikuda.
Kurdistan jääb piirkonda, kus tegutseb ISIS ja kurde süüdistatakse koostöös just nendega. Eriti räägitakse sellest, et ISISe tegevust finantseerib nafta salakubavedu üle kurdidega asustatud alade. Kuidas seda kommenteerite?
Me ei saa midagi parata sellesse, et kurdid elavad piirkonnas, kus tegusteb ISIS ja me püüame sellega igapäevaselt tegeleda. Ka meie piirkonnaas on ISIS rünnanud meie inimesi ja me elame pidevalt terrori ohus. Meie peshmerga ehk meie paramilitaarne jõud tegeleb selle probleemiga igapäevaselt. Me ei saa ka parata midagi sinna, et on kurde, kes on ISISe ridades. Samas on ju vältimatu, et me oleme selles piirkonnas ja meie rahvast on kõik ainult head. Kurde on üle 40 mijoni inimese.
Eestis on viimasel ajal jutuks pagulased, keda oleme sunnitud aktsepteerima ning, kes tulevad ka teie lähedalt Süüriast, Liibüast jne. Paljudel eestlastel on küsimus, kas neid vastu võtta. Meil on väike riik ja võimalused limiteeritud...
See on inimlik küsimus. Iga demokraatlik riik peaks abivajajad vastu võtma. Kunagi ei tea, millal endal abi võib minna vaja.
Teie eestvõttel osteti meilt IT-alast nõu näiteks kohtusüsteemi loomisel. Võibolla oleks eestlastel parem aidata neid riike IT alaselt, kui võtta vastu reaalselt pagulasi. Nii saaksime ju panustada abijõuna palju rohkem riikide demokraatlikku arengusse...
Seda ei saa niimoodi käsitleda. Üks asi on IT alane abi, kuid teine on puhtinimlik ja humanitaarne küsimus, kus me peame teisi aitama. Ka Kurdistan ei ole positsioonis, kus teisi aidata ja meil on palju probleeme, kuid ka meie võtame vastu üle 2 miljoni põgeniku.
Kindlasti tuleb koos pagulastega ka ISISe ridadest keegi. See on oht jääb ja on, kuid me ei saa jätta miljoneid abita, sest me kardame mõndasid negatiivseid tüüpe. Kordan veelkord, et see on iga demokraatliku riigi kohus teisi aidata.
Teie elate külg külje kõrval iraaklastega. Kuidas te nendega läbi saate...
Meie suhe iraaklastega on sarnane teie suhtele naaberriigiga Venemaa. Meie välispoliitika nendega sõltub teistest riikidest, kellega nad tülli minna ei taha. Nagu Süüria ja Türgi, kes on meie poolel. Samuti Iraan.
Kas USA toetab teie riigi iseseisvust?
Ei. USA toetab oma plaanides ainult ühte või kahte riiki, aga teised jäävad selles sõjas kannatajaks ja neid pole justkui olemas. Mõtlen just rahvaid, kes selles sõjakolde piirkonnas peavad hakkama saama ja kannatama. Mäletan väga selgesti aega, kui Saddam tegi meile keemiarünnakuid ja meie rahvas kannatas. Ma istusin pommitatud kohtumaja varemetel ja meil ei olnud laudasid ja toole, vaid me tegime koosolekuid ja märkemid kiviblokkidel. Me oleme rahvas, kes ei taha enam sõda ja unistame oma riigist.
Mis muljetega te Eestist kodumaale naasete?
Ma tunnen teiega suur sarnasust. Ka teil on selja taga väga raske periood ajalugu ja te olete käinud läbi sõdadest nagu meie ning sõltute riikidest ja vaenlastest, kes on teie ümber ning peate välispoliitiliselt väga ettevaatlikud olema ja ning sõltute suuresti oma liitlastest. See ongi see, mis meid seob.
Meil on naftat ja raha ning teil on suurepärased IT teadmised. Me võiksime rohkem koostööd teha. Tegelikult on meil Kurdistanis investeeringute kaitse seadus päris hästi arenenud ja kaitseb välisinvestorite huve. Kutsuksin kindlasti Eesti ärimehi meiega koostööd tegema.
