Hollywoodilike klisheede ja ajakirjanduse mõjutusel on tekkinud arusaam, et maffia tähendab enamasti kaklusi ja tapmisi. Märksa harvemini on aga juttu rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide sügavast läbipõimumisest legaalse poliitika ja majandusega.
Arenenud läänemaailmast rääkides on rivaalitsevate verejanuliste grupeeringute arveteõiendamised näiteks Chicago tänavatel kauge möödanik, nüüd näeb organiseeritud kuritegevus välja sootuks teistsugune.
Pärastsõjajärgsetel aastatel avanes kuritegelikele sündikaatidele suurepärane võimalus oma imidzhit puhastada ja nii hakkasidki nad sarnenema pigem tavaliste ettevõtetega. Organiseeritud kuritegevus on tänu suurepäraselt toimivale võrgustikule, poliitikute ning rahandus- ja äriringkondade toetusele tunginud maailma majanduse igasse valdkonda.
Maffiakontsernid
üRO andemetel ulatuvad transnatsionaalsete kuritegelike organisatsioonide aastased sissetulekud umbes 1000 miljardi dollarini. See on ligikaudu sama palju, kui Maailmapanga koostatud kolme miljardit inimest haarava väikese sissetulekuga riikide nimekirja maade kogutoodang kokku. Summa sisaldab nii illegaalsest relvakaubandusest, narkoärist, tuumamaterjalidega kaubitsemisest kui ka maffia kontrolli all olevast ärist (prostitutsioon, õnnemängud, valuutaga kaubitsemine) saadud tulu. ühe asjatundja väitel on organiseeritud kuritegevuse tulu palju suurem kui enamikel firmadel, mida peetakse maailma 500 edukama hulka kuuluvaks. Nüüdne maffia sarnaneb pigem General Motorsi kui traditsioonilise Sitsiilia maffiaga.
Samal ajal teevad kriminaalsed rühmitused koostööd ka tavaliste firmadega ja investeerivad aktiivselt legaalsetesse ettevõtetesse, mis on heaks rahapesu kohaks, aga ka kindlaks võimaluseks akumuleerida raha väljaspoole kuritegelikku maailma. Sellised investeeringud lähevad peamiselt luksuskinnisvarasse, rahandusse ja ajakirjandusse.
Näiteks 1980. aastate spekulatsioonibuumi ajal investeeris Jaapani yakuza-maffia aktiivselt linnaehitamisse ja rahastas enda tegemisi ehituste finantseerimise organisatsioonide kaudu. Itaalia maffia investeerib nii linnade kinnisvarasse kui ka põllumajanduslikult kasulikku maasse. Hiina triaadid aga pumpavad raha Hongkongi filmitööstusse ja mitmel alal tegutsevatesse ühsifirmadesse.
Tõenäoliselt kõige paremaks rahapesu kohaks on arvukad maksuparadiisid kõikjal maailmas, kus ka legaalsed firmad kasutavad võimalusi maksudest kõrvale hiilimiseks. Maailmas on umbes 55 maksuparadiisi. Ainuüksi Kaimani saared kujutavad endast maailma suuruselt viiendat pangakeskust, seal on registreeritud rohkem pankasid ja firmasid kui elanikke. Legaalne ja kriminaalne tegevus pulbitseb läbipõimunult ka Bahama saartel, Briti Neitsisaartel, Bermudal, mitmel India ookeani saarel, aga ka Euroopas - Luxemburgis, Kanali saartel, Monacos, Madeiras, Gibraltaril, Maltas. üks eelistatumaid ja prestiizhikamaid maksuparadiise on ikka Shveits. Enam kui 40 protsenti kõigist sealsetes pankades avatud kontodest kuuluvad välismaalastele.
Paljudes maades on välja arenenud alternatiivne varimajandus, mis kujutab endast maffiale ideaalset pinnast. Kui siseturg ja ekspordimajandus üheaegselt kokku varisevad, tekib majanduslik vaakum, illegaalne tootmine kujuneb peamiseks tegevuseks ja olulisimaks rahaallikaks.
Hukutavad võlad
üRO aruande kohaselt "soodustasid kuritegelike sündikaatide sisseimbumist võlgades riikidele peale surutud struktuurimuutuste programmid, mis olid eelduseks rahalise abi saamisel".
Näiteks Boliivias põhjustas Rahvusvahelise Valuutafondi poolt 1985. aastal peale surutud uus majanduspoliitika tinaekspordi kokkuvarisemise ja kaevurite massilise vallandamise. Töötajad said siiski kompensatsiooni, kuid eelistasid selle eest maad osta ja kokapõõsaid kasvatama hakata. Ka Peruus olid president Alberto Fujimori poolt ellu viidud majanduse stabiliseerimise programmil hävitavad tagajärjed. 1990. aasta "Fuji-shokk", millega tõsteti nafta hinda lühikese aja jooksul 30 korda, tähendas legaalse põllumajandusliku tootmise - kohv, mais ja tubakas - lõppu ning laiendas uimastitaimede kasvatamist.
Aafrikas põhjustasid kaubanduspiirangute likvideerimine ja Euroopa ning Ameerika dumpinghindadega vilja turuletulek kohalike põhitoiduainete toodangu drastilise vähenemise, paljudel põldudel leiti olevat kasulikum narkootikumide toorainet kasvatada. Nüüdseks on mitmetes Aafrika riikides suutnud narkomaffia märkimisväärselt edukalt kinnitada kanda poliitikaelus.
ENE SOOSALU
