Kurva saatusega geenius: Gatesi asemel võinuks rikkaim mees olla hoopis tema
Kerime ajalinti mitukümmend aastat tagasi, aega, mil personaalarvutitele alles loodi alusprogramme ja vidinaid. Gary Kildall õppis Washingtoni Ülikoolis ja oli 15 aastat vanem kui Bill Gates ja Paul Allen. Kildall läks õppima matemaatikat, kuid sattus vaimustusse arvutitest. Ta sattus Silicon Valleysse, kui kuulis, et sellest on Hewlett Packardi ja Inteli eestvedamisel saamas maailma tehnoloogiakeskus. Ta kogus raha ja ostis ajaloo esimese müügile tulnud mikroprotsessori, Intel 4004. Kohe hakkas ta sellele kirjutama programme. Pärast ülikooli lõpetamist läkski mees Intelisse tööle ja asus seal tööle uue tehnoloogia kallal, milleks olid „floppy kettad". 1973. aastaks oli mees välja töötanud esimese kõrgel tasemel programmeerimiskeele mikroprptsessoritele. Selle nimeks sai PL/M.
Siis tuli juba CP/M, mis tõi arvutite maailmas kaasa revolutsiooni. See oli lihtne ja geniaalne leiutis, mis võimaldas arvutitel floppy-sid lugeda. Gary mõtles välja ka kontseptsiooni, et arvutid võiks mahutada lihtsamaid programme. Lisaks ka selle, et programmid võiks töötada iseseisvalt, ilma sekkumise ja instruktsioonideta. See kõik on tänapäevase arvuti alus. Võimas!
1974. aastal lõi Gary koos abikaasa Dorothyga ettevõte, mis hakkaks CP/Mi turustama. Ettevõtte nimeks sai Digital Reasearch Inc ehk DRI. Bill Gatesi ja Paul Alleni Microsofti loomiseni jäi siis veel ligi aasta. CP/M-ist oli aga saanud populaaseim operatsioonisüsteem. Seda kasutati ka näiteks Apple II ning mõnede Microsofti programmide jooksutamiseks.
Toona oli maailma tehnoloogiatööstuse absoluutne tippnimi IBM (International Business Machines). 80ndate alguses plaanisid nad tootma hakata oma personaalarvutit ning see vajas operatsioonisüsteemi.
Gary Kildall ja Bill Gates olid head sõbrad ning kui IBM pöördus Microsofti poole, siis tegi Gates ülla liigutuse. Ta soovitas oma sõbra ettevõtet. Ta läks lausa nii kaugele, et helistas IBMi bosside ees Kildallile ja leppis kokku kohtumise. See pidi toimuma järgmisel päeval.
Ajaloo halvim otsus
Siin läheb aga jutt huvitavaks ning levimas on mitmeid versioone. Kindel on aga see, et kui IBMi juhid kohtumisele jõudsid, võttis neid vastu vaid Dorothy. Gary oli sõna otseses mõttes lennus. Mees ise väitis hiljem, et neil oligi ettevõttes selline reegel, et naine suhtles alguses uute klientidega ise. Tema aga lendas parasjagu ühe teise kliendi juurde kaupa ära viima. Teine versioon on see, et ta tegi lihtsalt lõbusõitu.
Igatahes ei meeldinud IBMi juhtidele see, et mees, kellega kohtuma oli tuldud, ei tundnud nende vastu huvi. Probleeme oli veel. Dorothy ei soovinud kirjutada alla esmastele paberitele ilma Garyga läbi rääkimata. Lisaks kahtlesid DRI insenerid ja ka Dorothy, kas ettevõte suudab nii lühikese ajaga toota 16-bitise versiooni CP/M-ist.
IBM tuli tagasi tühjade kätega ning kelle poole nad siis pöördusid? Loomulikult Gates'i ja tema Microsofti kamraadide poole. Bill Gates oli vahepeal aru saanud, milline võimalus see on.
Probleem oli aga selles, et Microsofil ei olnud toona oma operatsioonisüsteemi. Paul Allenil oli lahendus. Microsofti kontori lähedal elas Tim Paterson, kes oli konkurendi Seattle Computer Productsi all loonud operatsioonisüsteemi „QDOS". Ettevõttega saavutati kokkulepe. Programmi litsentsi eest maksti 10 000 dollarit kohe kätte pluss 15 000 dollarit iga ettevõtte eest, kellele Microsoft programmi edasi müüb. Oluline on just nimelt sõnapaar „igale ettevõttele".
Microsoft soovis nüüd programmi õigused IBMile müüa, kuid toonane suurfirma üks juhte ütles hiljem: „Kui me oleks selle tarkvara ostnud, oleks me selle nässu keeranud."
Niisiis otsustasid Gates, Allen ja veel üks Microsofti arendaja Bob O'Rear süsteemi ise ka arendama hakata. IBM oli nõus.
IBM soovis maksta Microsoftile 450 000 dollarit, kuid Microsofti mehed ei olnud nõus. Nad soovisid vaid 50 000 dollarit, kuid lisaks esitati kaks nõudmist.
1. Microsoft soovis, et nad võiksid lõppversiooni müüa ka teistele ettevõtetele.
2. Microsoft tahtis, et nad saaksid oma osa rahast iga kord kui IBM müüs arvuti, mis jooksis QDOSil.
Need kaks punkti panid Microsofti meeletule edule aluse. Igast müüdud arvutist sai firma oma osa.
Microsoft ostis siiski lõpuks välja QDOSi täielikud õigused ning maksis selle eest 50 000 dollerit. Selle nimeks sai MS-DOS. Kildall oli selle lõppversiooni nähes hullumas ja šokis. DRI insener ütles hiljem: „Seal oli tehtud väikesi muutusi, aga põhimõtteliselt oli tegu CP/M-iga." Ehkki välja saadeti vihaseid kirju, siis 1980ndatel oli tarkvara valdkonnas autoriõigused väga segane teema.
Kohtuasi suurte ja võimsate ettevõtete vastu oleks olnud väga keeruline, kuid IBM „tuli vastu" ja lubas, et nad pakuvad CP/Mi oma klientidele teise variandina MS-DOSi kõrval. Kahjuks nägi see reaalsuses välja nii, et kui klient soovis arvutit, mis jooksis CP/M süsteemil, pidi ta tarkvara eest maksma 240 dollarit, MS-DOSi eest aga 40 dollarit.
Bill Gatesist on kirjutatud palju, aga mis sai Gary Kildallist?
Kildall müüs 1991. aastal DRI maha Novelli-nimelisele ettevõttele ja sai multimiljonäriks. Ta ostis krunte, autosid, paate ja muud. Samas jäi meest eluks ajaks kummitama see, mis oleks võinud olla, kui ta tol saatuslikul päeval ei oleks otsustanud lendama minna. Sellele ei aidanud kaasa ka kunagise sõbra Bill Gatesi pidev jutt sel teemal. Iga kord, kui oli võimalus, rääkis Gates, kuidas tema kasutas ära võimaluse, mida Kildall ei suutnud.
1992. aastal juhtus eriti piinlik lugu, kui Kildall kutsuti Washingtoni Ülikooli, et teda kui edukat lõpetajat tänada. Kohale jõudes sai ta teada, et peaesineja on Bill Gates isiklikult. Gates ei olnud kunagi isegi Washingtoni Ülikoolis õppinud. Kildall lahkus ürituselt.
1994. aasta 8. juulil Gary Kildall suri. Surma põhjuseks oli peatrauma, mille ta oli saanud Montereys asuva mootorratturite baari juures. Siingi on erinevaid versioone - kas ta kukkus või sai peksa. Perekonna tuttav on aga öelnud, et Kildalli vaevasid alkoholism ja stress. See oli loomulikult seotud varem aset leidnud sündmustega.
Postuumselt on mees saanud mitmeid tunnustusi, sest tegemist oli kahtlemata geeniusega, kes muutis tehnoloogiamaailma väga oluliselt. Elu koosneb aga paraku väikestest detailidest ning mõned neist võivad määrata sinu saatuse.
