Kurvad numbrid: viimase viie aasta suurimad koondamised Eestis
Kõige suurem koondamine viimaste aastate jooksul toimus eelmisel aastal vaikses kuurortlinnas Haapsalus, kus PKC Eesti teatas oma tehase sulgemisest. Tehas andis tööd 347 inimesele, kellest Haapsalu elanikke on 240, ülejäänud on maakonnast. Töötukassa teatas kohe, et nii paljudele inimestele Läänemaal tööd ei leidu. PKC pakkumise minna tööle ettevõtte Keila tehasesse võttis erinevatel põhjustel vastu vaid 29 inimest.
Haapsalu linnale tähendas see eelmisel aastal laekumata jäänud 95 000 eurot, sel aastal jääb arvestuslikult linnakassasse laekumata 220 000 eurot. Haapsalus on 4550 maksumaksjat, neist 210 ehk 4,5 protsenti töötas PKCs. Läänemaa Arenduskeskuse juhataja Andres Huule sõnul tuli PKC Haapsalu juhtmetehaselt kogu Läänemaa ettevõtete müügitulust umbes kümnendik.Linnapea Urmas Sukles ütles, et sotsiaalset katastroofi see linna jaoks siiski ei tähenda. Paraku paljude perede oli see siiski katastroof – neid peresid, kus kõik pereliikmed PKC-s töötasid, oli omajagu.
Oktoobris saabus küll rõõmusõnum, et tehas töötab edasi, sest ootamatult kasvas tellimuste maht, kuid see on vaid ajutine leevendus. Kasvanud tellimused ei tähenda PKC Eesti juhatuse esimehe Lauri Rohtoja sõnul seda, et Haapsalu tehase sulgemise osas ümber mõeldakse. Siiski annab see inimestele suurema ajavaru, et uue töö, ja võib-olla ka elukoha järele ringi vaadata.
VKG märkis, et loodab ettevõtte eri üksustes töötavatest pereliikmetest vähemalt ühele töö säilitada. Kokkuvõttes mõjutab Kiviteri tehaste sulgemine ligi 250 inimest.
Töötukassa andmetel on praeguseks koondatud 127 inimest, koondamised jätkuvad.
Kohtla-Järve linnavalitsuses on juba välja arvutatud, et 200 töökoha kaotamine tekitaks linna eelarvesse 300 000 euro suuruse augu. Aselinnapea Ljudmila Jantšenko sõnul on järgmisel aastal Kohtla-Järve linnal niigi raskemad ajad, kuid ühe suurima tööandja VKG probleemid võimendavad probleeme veelgi. Kui suureks need kujunevad, näitab vaid aeg.
Viie aasta suurimad koondamised Eestis (kronoloogilises järjekorras)
2009 august: Eesti Post - koondati ca 200 töötajat üle Eesti
2010 detsember: Kreenholmi Valduse AS - koondati 568 inimest
2010 mai: Ajasto Eesti OÜ - koondati 102 töötajat Tartumaal
2011: suleti Pärnu Plaaditehas, koondati 57 inimest
2011: KjaH Tartus lõpetas koondamisega töösuhte 72 töötajal
2012 aprill: Securitas Eesti AS - koondati 151 töötajat
2012: töö lõpetas Efore tehas Pärnus, töö kaotas 151 töötajat
2012: Aidu Karjäär Ida-Virumaal - koondati 226 töötajat
2012: OÜ Rigual Tallinnas – koondati 131 töötajat
2012: Tere AS – koondati 109 töötajat. Koondamised toimusid: Viljandis 11 inimest, Põlvas 44 inimest, Tallinnas 45 inimest
2013: Eesti Energia Kaevandused AS Ida-Virumaal – koondati 213 töötajat
2013: Edelaraudtee - põhiliselt Tartus ja Tallinnas koondati 124 töötajat
2013: Incap Electronics Estonia OÜ Saaremaal – koondati 75 töötajat
2013: Jõgeva Gümnaasium – koolireformi käigus koondati 74 töötajat, koondamised toimusid ka Jõgeva Ühisgümnaasiumis, kus koondamisteate sai 54 töötajat
2013: Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse AS Ida-Virumaal – koondati 70 töötajat
2013: Viljandi Haigla SA – koondati 63 töötajat
2014: Linerel AS (end Pere AS) Tartus – koondati 126 inimest. Põhjus: majanduslikest raskustest ning finantseeringu ootamatust peatumisest tingitud tootmistegevuse lõppemine alates 18.01.2014
2014: PKC Eesti AS Haapsalu tehas – koondatakse 347 inimest. Koondamised jätkuvad aastal 2015. Põhjus: tehase sulgemine
2014: Sihtasutus Ida-Virumaa Kiirabi – koondati 124 inimest, kuid nad said rakendust uue teenusepakkuja juures
2014: Fazer Eesti Aktsiaselts Tallinnas – koondamisteate said 95 inimest, koondamised toimuvad suuremas mahus sel aastal. Põhjus: tehase sulgemine
2014: Voka KT OÜ Ida-Virumaal – koondati 86 inimest. Põhjus: kalatööstuse pankrot
2014: Viru Keemia Grupp Ida-Virumaal – tänase seisuga on koondatud 127 inimest, lähiajal võib koondatuid lisanduda
Allikas: töötukassa
Töötukassa: oluline on koostöö ja nõustamine
Töötukassa koondamistele reageerimise juht Liis Josua rõhutas, et töötukassa koondamistele reageerimise meeskond peab väga oluliseks tööandja nõustamist koondamise läbiviimisel.
„Juhime tööandjate tähelepanu sellele, et kui üheaegselt lõppevad paljude töötajate töölepingud, võib tegu olla kollektiivse koondamisega. Sel juhul peab tööandja järgima töölepingu seaduse §101–103 sätestatud erisusi, kaasama ülesütlemisprotsessi töötajate usaldusisiku või tema puudumisel töötajad ning teavitama kavandatavast töölepingute ülesütlemisest Eesti Töötukassat,“ ütles Josua.
Konsulteerimise eesmärk on jõuda kokkuleppele kavandatava ülesütlemise ärahoidmises või koondatavate arvu vähendamises ning koondamise tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises.
„Töötajate informeerimine ja konsulteerimine peab algama kohe, kui tööandjal on põhjust eeldada, et tegemist on töölepingute kollektiivse ülesütlemisega,“ rõhutas Josua.
Usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel on aga õigus esitada kirjalik arvamus või teha ettepanek tööandjalt saadud teabe kohta või teatada soovist alustada konsulteerimist 15 kalendripäeva jooksul teabe kättesaamisest arvates. Pärast konsulteerimist ning ülesütlemisvajaduse ja –ulatuse ning võimalike tegevuste täpsustamist peab tööandja teavitama töötukassat teist korda, esitades kinnitatud andmed ka usaldusisikule või töötajatele.
„Alles pärast töötukassa teistkordset teavitamist saab tööandja esitada töötajatele töölepingu ülesütlemisavaldused. 30 kalendripäeva möödumisel võib tööandja töölepingud lõpetada,“ selgitas Josua.
