Kus tuleb toidu eest kõige rohkem maksta: Eestis, Lätis või Leedus?
Leedus on toidukaupade hinnad veidi kasvanud – tõustes 2014. aastaga võrreldes 0,9, selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse kolmandat korda läbiviidud Baltimaade pealinnade elamiskulude analüüsist.
Baltikumi pealinnade kaubanduskeskustes veebruaris kogutud andmete põhjal on sarnaselt möödunud aastale neljaliikmelise pere soovitatava toidukorvi maksumus kõige kõrgem Lätis (312 eurot) ning madalaim Leedus (291,30 eurot).
Eestis maksab neljaliikmelise pere minimaalne kuine toidukorv 299 eurot, üksi elaval inimesel kulub ühes kuus toidule vähemalt 84 eurot. "Aastaga langesid kahest täiskasvanust ja kahest alaealisest lapsest koosneva pere kulutused toidule Tallinnas 18,67 eurot ja Riias 19,67 eurot. Vilniuses suurenesid kulutused toidukorvile 2,72 euro võrra kuus, seega on hinnatõus tagasihoidlik,“ kommenteeris tulemusi teabekeskuse juht Lee Maripuu.
Sarnaselt varasemate aastatega moodustavad suurima osa toidukorvi hinnast kõikides Balti riikides valkude rühma kuuluvad tooted: liha, kala, oad, pähklid ja muu selline, ulatudes Eestis 40 protsendini, Lätis ja Leedus 36 protsendini toidukorvi maksumusest.
Järgmised suuremad kulugrupid on teravili ja piimatooted, mis kokku võtavad samuti umbes kolmandiku pere-eelarvest, ligi kümnendik kulub köögiviljadele ning sama palju puuviljadele. Toiduainete hindade võrdluses tõi Maripuu välja, et Eestis on kõige kallim värske kala, Lätis õunad ja mahlad, Leedus aga hoopis apelsinid ja banaanid.
Inimesed on hinnatundlikud
Baltimaade pealinnade elanikud on hinnatundlikud ning avatud sooduspakkumistele. Kampaaniapakkumises olnud tooted moodustavad kogu toidu- ja esmatarbekaupade müügikäibest suurima osa Leedus ja Lätis (üle 40 protsenti), veidi vähem Eestis (üle 30 protsent).
Samas eelistatakse kampaaniatooteid sageli juhul, kui toode on tarbijale juba varasemast tuttav ja meeldib.
Võrreldes Baltikumi leibkondade peamisi kuluallikaid, paistavad lätlased ja leedulased jätkuvalt silma võrdlemisi suurte kulutustega toidule. „Kui neljaliikmeline pere kulutab Riias ja Vilniuses toidule ligi 23 protsenti sissetulekust, siis Tallinnas oluliselt vähem – 15,3 protsenti, mis on Euroopa Liidu keskmise tasemel. Kuigi toidukorvi maksumus on Riias ja Tallinnas sarnane, tuleneb proportsionaalne erinevus eelkõige sellest, et Tallinna palgatase on Riia omast kõrgem,“ selgitas Maripuu.
Võttes arvesse keskmist palgatõusu ja sotsiaaltoetusi, kasvas aasta jooksul neljaliikmelise pere sissetulek kõigis kolmes Balti riigis, suurim tõus oli Eestis (9,4 protsenti), järgnesid Läti (7,7 protsenti) ja Leedu (4 protsenti).
Eestis mõjutas kahelapselise perekonna sissetulekute tõusu üldine palgakasv, kuid ka võrdlemisi suur lastetoetuste suurenemine ning tulumaksuvaba miinimumi tõus 2015. aasta alguses.
„Sissetuleku kasvu ja toidukaupade hinnataset kõrvutades näeme, et tänavu jääb Tallinnas elaval neljaliikmelisel perel pärast minimaalse toidukorvi ostmist mullusega võrreldes rahakotti ligi 180 eurot rohkem kui mullu. Ühest küljest annab see peredele rohkem vabadust ja kindlustunnet, kuid tarbimise kõrval tasub võimalusel kindlasti mõelda ka säästmisega alustamisele,“ märkis Maripuu.
Balti leibkondade kulutuste analüüsis kasutatud soovitatav toidukorv põhineb Eesti Toitumisteaduse Seltsi normatiivsel meetodil, mis tagab inimesele päevase energiavajaduse 2400 kcal ja tasakaalustatud toitumise. Toidukorvi tootehindade andmeid kogus 2015. aasta veebruaris AC Nielsen Baltics. Poodides, mil on igas riigis 75-protsendiline summaarne turuosa, vaadeldi nii tavahindu kui soodushindu.
