Eesti Päevalehe tellitud uuringu tulemused näitavad, et kinnisvara ostmist hindab mõttekaks 44 protsenti vastanutest, 39 protsenti seda aga mõistlikuks ei pea. Naiste ja meeste võrdluses on näitajad küllalt võrdsed, ent naised on paari protsendi võrra optimistlikumad.

Märkimisväärne vahe esineb aga tallinlaste ning mujal elavate inimeste arvamustes. Kui tallinlastest peab aega kinnisvara ostmiseks sobivaks vaid 37 protsenti, siis mujal Eestis arvab seda 47 protsenti elanikest.

Järgmisel nädalal notari juurde korteriostu lepingut sõlmima minev Peeter Mäeker ütles, et tal ei olnud enam mõtet oodata, kas hinnad langevad edasi, sest ka aeg ja mugavus maksavad midagi. “Praegu elan magalarajoonis üürikorteris. Mina arvestan nii, et ebamugavas kohas vähese raha eest elamine ei kaalu üles veidi kallimal ajal mugavuste loomist,” rääkis Mäeker ning lisas, et kui võimalus ja raha on olemas, siis tuleb tegutseda. Magala üürikorteri vahetab ta välja kahetoalise uue korteri vastu Tallinna kesklinna vahetus läheduses.

Mäeker rääkis, et vanemad käisid talle juba mõnda aega peale, et korter tuleks ära osta. “Idee hakkas kujunema juba suvel, aga reaalselt asja käsile võtmisest kuni notarini läks aega veidi üle kahe kuu.”

Võimaluse korral ostetakse

Tartlanna Pihel Kutsar ostis koos elukaaslasega endale neljatoalise korteri eelmisel nädalal. “Käisime veel eelmisel aastal vaatamas kolme-nelja korterit, aga ei leidnud endale meeldivat ja sobiva hinnaga. Nüüd avanes soodne võimalus ja peamiselt sellepärast me tehingu ära tegimegi,” ütles Kutsar. “Arendajad langetavad hindu küll tõenäoliselt edasi, aga ma usun, et me saime korteri piisavalt hea hinnaga,” lisas ta.

Kutsar rääkis, et teisi kortereid vaatamas käies pakuti ka võimalust kohe broneerimislepingule alla kirjutada. “Oma elukohta ei saa valida kümneminutilise ringkäiguga ja seejärel kohe lepingu allkirjastamisega. Ega ma ju leiba ei osta. Aga samas kui ühest meile meeldinud korterist napilt ilma jäime, siis oli küll kehv tunne.”

Tallinna lähistelt linna kolida sooviv Ott Suurtee rääkis aga, et on passiivselt otsinud uut korterit juba kuid, ent seni ei ole veel lõplikku otsust vastu võtnud. “Praegu on pigem see periood, et soovime elukaaslasega endas selgusele jõuda, millist korterit ja kuhu me tahame. Kiiret meil ei ole, jätkame otsinguid ja kui leiame tõesti hea korteri, siis tegutseme,” lausus ta.

Suurtee sõnul otsivad nad korterit kesklinna, kus on hinnad stabiilsemad, ning seetõttu ei ole ka hinnalanguse jutud nende jaoks väga otsustavad.

Kommentaar

Kristjan Lepik,

portaali tarkinvestor.ee asutaja

Mina arvan, et hinnad tulevad veel pigem allapoole, sest müügis oleva kinnisvara kogus on senini liiga suur. Läheb veel aega, kuni turg suudab selle koguse alla neelata. Arvan, et langus jätkub veel terve aasta. Nii et kellel kiiret ei ole, võiks ostmisega oodata.

“Kinnisvara” on väga lai termin. Näiteks nii-öelda põllul olevate majade puhul on hinnalanguseks ruumi veel tublisti. Teises kohas on jällegi ilusasti arendatud objektid, mille hind võiks ka kõrgem olla. Usun, et keskmiselt on siiski üle 15 protsendi veel hinnasula ruumi.

Noore inimese asemel — kes ei teagi täpselt, mida ta kolme aasta pärast teeb — mina praegu korterit ei ostaks, vaid üüriks. Kui on aga näiteks lastega pere, kes otsib kodu kümneks aastaks, siis ei mängi pikas plaanis väga suurt rolli, kas osta korter 20 protsenti kallimalt või odavamalt. Kinnisvara võimalikud ostjad võiksid mõelda ka sellele, et üürimine on teinekord samuti mõistlik ja ratsionaalne samm. Ka Lääne-Euroopas üürivad väga paljud inimesed eluaset, alati ei pea omanik olema.

Huvitav on see, et kui hinnatõus on olnud väga suur, siis oluliselt suurem osa inimesi arvab, et on hea aeg osta. Ja kui hinnad tulevad alla, siis pigem arvatakse, et ei ole hea aeg osta. Ratsionaalne käitumine oleks tegelikult ju vastupidine.