Kutsehariduse olümpia tõi mitu medalit

Üleilmne kutseoskusi testiv WorldSkill pani ehitama roboteid ja plaatima mosaiiki.

Septembri alguses Kanadas Calgarys peetud rahvusvahelised kutsevõistlused näitasid, et esindatud aladel on Eesti kutseharidus maailma parimate hulgas.

Ligi 950 osaleja hulgas teenisid eestlastest meisterlikkuse medalid mööblitisler Ivo Ilm ja plaatija Matis Indov. Hästi esinesid ka kokk, viimistleja ja kaks mehhatroonikut.

Eesti osalemise eest hea seisva SA Innove juhatuse liige Tõnis Arvisto võrdleb toimunud kutsevõistlust WorldSkill 2009 vähemalt olümpiamängudega – 45 alal võistlesid noored 46 riigist. Iga eriala raames võistlejad said sama ülesande, mille täitmise üle oli väga põhjalik kontroll.

WorldSkillil 10. koha pälvinud mööblitisleril Ivo Ilmal, kes õpib Võru kutsehariduskeskuses, tuli nikerdada rombikujuline ristis jalgadega disainkapp. „Pooled ei jõudnudki seda valmis,” tõdes Ilm, kelle sõnul saaks Eestis sellesarnast kappi soetada vaid eritellimusel. Välja pakutud kirss ja vaher on Ilma sõnutsi töötlemisel mugavad materjalid, kuid kapp oli ühendatud keerukate sõlmedega ning Kanadale kohaselt tuli kapi käepidemeks nikerdada ka vahtraleht.

Plaatijate seas 11. koha teeninud Tallinna Ehituskooli vilistlane Matis Indov rääkis, et võistlustel anti kõigile aega 22 tundi, mille jooksul tuli vastavalt projektile plaatida kaks seina, valada ja plaatida põrand ning ehitada trepimademed.

Kätte anti kastitäis juppe

„Piltideks olid Kanada lipp, ameerika jalgpalluri kiiver ja aastaarv 2009,” kirjeldas ta ülesannet. Indovi sõnul kätkes projekt vähemalt 500–700 lõiget. Näiteks lipu puhul asetus ühe tavalise plaadi kohale kaks plaati, valge ja punane. Sarnane ülesanne tuli Indovil täita ka mullusel Euro­Skillsi võistlusel, kui seinale plaaditi tuuleveski kujutis. Toona pälvis ta koguni teise koha.

Mehhatroonikute duoga Eestile 20. koha teeninud Robert Hartmaa sõnul jagati ülesande esimeses etapis kätte vaid kasti­täis juppe. Neist tuli koostada tehase tööstusliin ja programmeerida see nii, et liinile tõstetud tühjad toorikud saaksid täidetud sortsu veega, kinni korgitud ning värvi järgi sorteeritud. „Programm tuli kirjutada nii, et andurid saadaksid signaali, milline jupp millises kohas parajasti viibib,” seletas Hartmaa.

Eestlaste kutseoskuste valik on kitsas

•• Eesti osales WorldSkillil küll vaid viiel alal, kuid oli Balti riikidest kohal ainsana. Võrdluseks, Soome oli esindatud pea kõigis valdkondades. SA Innove juhatuse liikme Tõnis Arvisto sõnul panustab Soome kutseharidusse tohutuid summasid, millest tulenevalt suundub seal ametit õppima koguni 60% põhikooli lõpetajatest. Eestis jääb see alla 30%.

•• „Osal aladel oleme kõvasti maas,” nentis ta. Näiteks ei ole end infotehnoloogiariigiks pidavas Eestis seni korraldatud siseriiklikke võistlusi ning sarnane on olukord ka tööstusautomaatika õppijatega. „Kandepind on väga kitsas ja valikuvõimalus väike,” lausus Arvisto.

•• Samas jäi WorldSkilli võistlustel esikümme mõnekümne punkti sisse, mis kinnitab Arvisto hinnangul Eesti osalejate tugevust neil viiel valitud alal. Tema sõnul on kutsevõistlustel osalemine oluline selleks, et tutvustada noortele kutsehariduse valikuid.

•• Iga kahe aasta tagant toimuval WorldSkillil osales Eesti teist korda. 2007. aastal Jaapanis peetud võistlustel jäi Eesti punktiarvestuses 34. kohale, tänavu saavutati 26. positsioon.