Nüüd on seitse aastat seda tööd teinud Pillessonil ette näidata personalijuhi neljanda taseme kutsetunnistus, mis oleks suureks abiks väljaspool Eestit töö leidmisel.

Kahe tunni jooksul tuli lahendada psühholoogilist laadi kaasusi, mis eeldasid organisatsioonikäitumise tundmist. Edasi pidi viieliikmelise komisjoni ees esitlema kokkuvõtet oma senisest tööst. Ehk rääkima täpsemalt, mida siis tunnistuse taotleja on õigupoolest oma asutuse heaks ära teinud. Komisjon esitas hoolega küsimusi, et teha kindlaks, kas inimene ikka vastab kutsetasemele, mida ta taotleb.

“Praktikule see väga raske ei olnud. Inimene, kes otse koolipingist tulnud, poleks ilmselt suutnud neid kaasusi lahendada. Ikka elu õpetab päris palju,” arvas Pillesson. Iga päev kolmesaja inimesega tegeleva personalijuhi sõnul oli eksam hea proovikivi: sundis õppima ja pingutama. Talteris on oma eriala kutsetunnistus ette näidata ka juhiabil. Üle Eesti on eri firmades aga kokku juba sadadel inimestel selline paber.

Põhjus, miks Eestis kutsetunnistusi välja antakse, peitub lühidalt seletatuna selles, et koolides õpitakse ühe ja sama nimega eri-ala üsna erinevate õppekavade järgi. Rääkimata sellest, et turul pakutakse arvukalt täiendkursusi ning on palju iseõppijaid. Kaks inimest võivad rinnas kanda ühte ja samat ametisilti, näiteks “müügijuht”, ent nende oskused ei pruugi kaugeltki olla ühel tasemel.

Hiljuti sai uue töötluse kindlustusvaldkonna kutsestandard ning oma atesteerimissüsteemi plaanib kutsestandarditele üle viia ka politsei. “Enamikul levinud kutsealadel on standardid olemas, näiteks raamatupidajatel, sekretäridel jne,” loetles kutsetunnistustega tegeleva Kutsekoja koordinaator Marianne Liiv.

Tema sõnul annab kutsestandard kindlust nii töötajale kui ka tööandjale, teeninduses kindlasti ka kliendile. “Kui kutsetunnistus ripub seinal, on see kindel märk, et selle inimese teadmisi ja oskusi on korralikult hinnatud.”

Kutseeksam on üle Eesti ühesugune.

Kuidas sünnivad kutsestandardid?

•• Kui valdkonna X töötajad, kel veel kutsestandardit pole, otsustavad ühel päeval, et seda oleks vaja, tuleb esmalt võtta ühendust Kutsekojaga. Koja abiga leitakse koht sobivas kutsenõukogus. Neid on Eestis kokku 16. Nõukogu otsustab, millisele tasemele ja milliste nimedega kutsestandardid välja töötatakse. Kui on olemas sobiv organisatsioon, kes võiks võtta kutse-omistamise enda peale, taotleb viimane kutsenõukogult selleks õigust. Edasi võib hakata korraldama kutseeksameid. A.N