Kütus läheb kallimaks

Hinnatõusu taga on Venezuela ja Iraak Kütuse hind on viimase kahe aasta tipptasemel

Eesti suuremad kütusemüüjad ennustavad kütusehinna jätkuvat tõusu, viidates naftahinna tõusule maailmaturul, streikidele Venezuelas ning sõjaohule Iraagis. Reede õhtuks olid kõik suuremad operaatorid hindu tõstnud.

“Kütuse hind maailmaturul on kahe aasta kõrgeim,” ütles Lukoili Eesti juhatuse esimees Vaido Virro. “Meie turul ei soovinud vana aasta lõpus üllatavalt kaua keegi hindu üles ajada, kuigi surve selleks oli olemas,” lisas ta.

Tema sõnul ei tahtnud jae- ja hulgimüüjad pikka aega suuremat varu sisse osta, arvates, et ehk läheb hind veel alla. “Neil on aga nüüd suuremad probleemid, kuna hind liikus hoopis üles,” sõnas ta. Lukoil otsustas riskida ning piisava varu sisse osta. “Peaasi, et tanklates oleks kütust,” ütles ta.

ennustada ei oska. “Milliseks kujunevad hinnad kevadeks, seda ei oska küll keegi õigesti ennustada,” ütles Shell Eesti jaemüügijuht Riina Aamissepp. “Võib vaid öelda, et hinnad kerkivad tublisti,” sõnas ta.

Hinnatõusu ennustas ka Neste Eesti müügijuht Ivar Kohv.

Eesti Statoili turundusjuhi Hede Kerstin Luige sõnul mõjutavad autokütuse jaemüügihinda põhiliselt kolm faktorit: kütusehinnad maailmaturul, kohalik konkurents ning riigi aktsiisipoliitika. “Kütuseaktsiis on püsinud pikka aega stabiilsena ning lähiajal pole muutusi oodata. Küll aga on tänases situatsioonis raske prognoosida võimalikke arenguid teiste hinda kujundavate tegurite osas,” ütles ta.

barrel üle 30 dollari. Tema sõnul on viimasel ajal palju arutatud võimaliku hinnatõusu üle, seda seoses rahutustega ja streigiga Venezuelas ning võimaliku sõjaga Iraagis. “Toornafta barreli hind on praeguseks kerkinud üle 30 dollari. Samal ajal on USA dollar nõrgenenud ja praegu see pisut tasandab hinnatõusu mõju meie regioonis,” ütles ta. “Sõja puhkemisega kaasneb hüppelise hinnatõusu oht. Loomulikult võib maailmaturuhinna tõusu-trend hoopis langusse pöörata – kui sõda Iraagis tulemata jääb,” lisas Luik.

“Konkurents Eestis on veelgi raskemini prognoositav. Nägime aastalõpul, kuidas pingeline võitlus võib kohalike jaehindade muutustrendi viia lühiajaliselt hoopis vastupidiseks maailmaturu trendiga,” ütles Luik. “Mõne turuosalise vajadus positsiooni säilitada või soov mahtu juurde võita toob endaga kaasa hinnasõja, kus kõik osalised teiste hinnalangustele kohe reageerivad. Sellistes olukordades toimub hinnaalandus jaemüüja marginaali arvelt ning lühiajaliselt minnakse alla omahinna,” rääkis ta.

Luige sõnul ei anna iga väiksem muudatus maailmaturul alust muuta siinseid hindu. “Me ei osta kütust otse maailmaturult, vaid rafineerimistehaste kaudu, kellega meil on sõlmitud pika-ajalised lepingud,” ütles ta. Luige sõnul on need lepingud sageli seotud Londonis paikneva, maailma kütuseturgu analüüsiva Platts-agentuuri prognoosidega. “Agentuuri paika pandud hind on meile hinnakujundusel orientiiriks,” ütles ta.

Platts-agentuuri toimetaja William Powelli sõnul tõstavad sõjaoht Iraagis ning streik Venezuelas kütuse hinda kõrgemale, kuid teatud piirini. “Nafta hind on juba praegu väga kõrge, palju kõrgemaks ta enam minna ei saa. Sõda toob kaasa hinnatõusu ning paanilise ostuhulluse, mis ei saa kaua kesta. Selle järel taastuvad ka hinnad,” ütles ta. Tema sõnul mööduks Iraagi sõjast tulenev kütusehinna tõus kiiresti.