MAANTEED: autojuhi makstavast aktsiisist jõuab maanteele vaid pool
Riigikogu otsusega suunati neli miljonit krooni Elva lähistele külateele
Kuigi kütuseaktsiisist laekuv raha peaks eelkõige minema autode lõhutud teede korrashoidmisse, jõuab teedele vaid pool aktsiisist ja aktsiisiraha kasutatakse näiteks ka Hiiumaa praamitee süvendamiseks ja reisijateveo elushoidmiseks raudteel. Kütuseaktsiisi on selle aasta riigieelarves plaanitud koguda 1,235 miljardit krooni, kogu maanteeameti eelarve on aga 649 miljonit krooni. Järgmise aasta eelarvesse peaks kütuseaktsiisi laekuma poolteist miljardit ja maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul on ameti rahavajadus sama suur kui see summa.
Sõrmuse sõnul oleks väga vaja kõik pooleliolevad ehitused kiiresti lõpetada, sest vastasel juhul hakkab rohi teekattest läbi kasvama ja lõhub sellegi, mis tehtud. Taastusremonti on tänavu plaanis teha kokku 87 kilomeetri ulatuses.
Raha kahtlasele teelõigule
Selle aasta eelarves maanteeametile ette nähtud summat otsustas Riigikogu kuue miljoni krooni võrra vähendada. Samas eraldas parlament maanteeameti suureks üllatuseks eelarvemuudatusena neli miljonit krooni Elva–Hellenurme–Palupera kruusatee tolmuvabaks muutmiseks. “Meil on kruusateede asfaldiga katmisel oma pingerida, mis maanteede arengukava koostades maakondadega läbi vaieldi. Nii et vaevalt me seda nelja miljonit tänavu kasutada jõuame,” märkis Sõrmus.
Mis kruusateedesse puutub, siis neid on Sõrmuse sõnul mõtet tolmuvabaks muuta vaid sel juhul, kui seal sõidab ööpäevas üle tuhande auto. Nimelt on asfalttee hooldamine kruusatee hooldamisest üle kahekümne korra kallim. Sõrmuse sõnul tasub rahapuuduse juures suunata raha eelkõige olemasolevate asfaltteede säilitamisesse. Siiski lubas ta, et tolmuvabaks saavad lähiaastail kõik vallakeskustesse suubuvad kruusateed.
Sõrmuse hinnangul on üks Eesti maanteede põhiprobleeme nende ebatasasus. Põhjuseks on kakskümmend aastat tagasi tehtud muldkehade vajumine ja suurenenud liikluskoormus.
Kui Eestis on ametlikult lubatud sõita autodel maksimaalse teljekoormusega 11,5 tonni, siis tegelikult kohtab meie teedel kaks korda suurema teljekoormusega sõidukeid. Auto kogukaaluks on lubatud 45–50 tonni, kuid harvad pole 60-tonnised koormad. “Kui selliseid kuuekümnetonniseid veoseid tuleb seitse-kaheksa järjest, siis võib öelda, et tegemist on juba rongiga,” selgitas maanteeameti juht olukorda.
Tallinna–Tartu maanteel läks 3,5 kilomeetri pikkune lõik hiljaaegu käiku. Jüri–Vaida vasaku suuna renoveerimiseks praegu raha pole ja see nihkub tuleva aasta peale.
Analoogiline teelõik on praegu raha puuduse pärast pooleli Narva suunas. Eesmärk on rajada Tallinnast Viitnani esimese klassi tee, kus sõidusuunad oleksid teineteisest lahutatud. Selle aasta jooksul peaks valmima kuue kilomeetri pikkune teelõik Jägala ja Kiiu vahel. Narva maantee lõpetamiseks oleks kokku tarvis kuni 300 miljonit krooni.
Narva maantee ehitatakse laenuga
Kahel viimasel aastal on Eestimaa teede renoveerimiseks ette nähtud investeeringute kogusumma olnud vaid 135 miljonit krooni aastas. Nüüd on Sõrmuse väitel saavutatud kokkulepe, et Narva maantee lõpetamiseks võtab riik laenu. See võimaldaks renoveerida sõidutee katte kogu Tallinna–Narva maanteel ja lõpetada pooleliolevad objektid kuni Viitnani, samuti lahendada Kohtla-Järve ümbersõidu.
Tartu maantee renoveerimiseks on tarvis kolm korda enam raha ja selle laenamise otsust pole veel tehtud. Tänavu valmib vaid Kärevere sild, mille muldkeha rajamine jääb samuti järgmisse aastasse.
Suurematest objektidest on pooleli veel Päärdu sild Tallinna–Ikla maanteel ja Elva ümbersõit, mille rajamist alustati juba 1989. aastal. Kuna Valga–Tartu–Jõhvi–Narva maantee tähtsus transiidis lähiajal suureneb, on selle ümbersõidu lõpetamine Sõrmuse hinnangul eriti oluline.
