Rahandusministeeriumi hinnangul tangitakse üks protsent bensiini tankimismahust välisriigis ja seitse protsenti diislikütusest välisriigis. Aktsiiside langetamine Läti tasemele tooks seega juurde kuni protsendi Eestis tankimist ja diisli puhul kuni seitse protsenti.

Samas oleks vaja vähendada bensiini aktsiisimäära 15,5 protsenti ja diisli oma 24,5 protsenti, et jõuda Läti tasemele. Kuigi Eestis tankimine kasvaks, ei kompenseeriks see aktsiisi langetusest tulenevat eelarvelist kaotust.

Käesoleva aasta eelarves on plaanitud kütuseaktsiisi laekumist summas 590,6 miljonit eurot, millest bensiinilt 171,3 miljonit eurot ja diislilt 364,7 miljonit eurot.

Arvestades, et eelarve läbirääkimistel ei ole tõenäoliselt lisavahendeid sellise langetuse läbi viimiseks, siis selles läbirääkimiste käigus kokku ei lepita. Samuti ei ole tõenäoline väiksemas määras langetus, sest see avaks aktsiisidebati ja heidaks valitsusele varju, kuna huvigrupid ei peaks seda piisavaks langetuseks.

Samuti on probleemiks 119 miljoni euro suurune maksutulu langus, sest see ei ole ühekordne kulu ja kanduks igal aastal edasi, kasvades lähtuvalt kütusetarbimise kasvust.