"Püüdsin meenutada midagi positiivset valitsuse viimaste kuude tegevuses, kuid peale kaastundeavalduste terrorirünnaku ohvritele hetkel midagi meelde ei tulnud. Aga eks need valitsuse heateod peakski olema nii normaalsed, et iga asi ei peagi silma torkama," leidis Realo oma vastuses Tööandjate keskliidu poolt läbi viidud majandusspidomeetri uuringu küsimustele.

"Negatiivsest poolest häirib viimase aja suhtumine pea kõikidesse ettevõtjaid puudutavatesse teemadesse – on see siis alkoholiaktsiisi tõus ning sellega kaasnev alkoholiturism Lätti või siis kütusehindade erinevus naaberriikidega seoses samuti aktsiisimaksu tõusuga, mis on kaasa toonud transpordisektori siirdumise Lätti ja Leetu tankima," lisas ta.

Realo hinnangul toimub suhtlus ettevõtjatega viimastel kuudel pigem meedia vahendusel ning kuna meedial on komme üht või teist sõnumit rõhutada, siis jääb ettevõtjatele valitsuse suhtumisest mulje pigem selline, et vahet pole, mis on praktika muudes riikides või millised on tekkivad või juba realiseerunud riskid – meil on õigus sellist asja otsustada ning seda me ka teeme.

"Nimekiri sellistest “mina võin otsustada ning seda ma ka teen” teemadest kasvab pea iga nädalaga, mistõttu tõesti ootaks meediasuhtluse asemel otsesuhtlust ettevõtjatega, et vastastikused seisukohad ja arusaamad omavahel läbi rääkida," jätkas ta.

Suure keelamise, kontrollimise ja maksustamise käigus paraku pole Realo hinnangul aega tegeleda aga ennetamisega.

"Nii näiteks imestati jalgpalli EM-i ajal, et kuidas saab nii väike riik nagu Island jõuda oma meeskonnaga nii kaugele. Vastus on ilmselt selles, et lapsed ei logele kaubanduskeskustes ja ei võta napsu, vaid riigil on spordivaldkonnas välja töötatud riiklikud meetmed nn lasteliigade loomiseks, mis toovad noored spordi juurde ning aja jooksul on need muutunud juba normiks – kõik mängivad, seega eemalejäämine ei ole normaalne," lisas ta.

Kasumilikkuse vähenemine teeb muret

"Teenindusettevõttena on meie kõige suurem vara inimesed. Seega investeerime me (lisaks teenuse osutamisega seotud põhivarale) kõigesse, mis aitab meil inimtööd asendada, sest töötajaid ei ole tööjõuturult lihtsalt piisavalt võtta," ütles Realo.

"Makseterminalid kütusepumpadel, iseteenindamisega ja multifunktsionaalne kohvimasin, iseteeninduskassad jne – see on valdkond, kuhu nüüd ja tulevikus oma investeeringuid suuname," lisas ta.

Suurimaks probleemiks on Realo sõnul tema juhitava firma jaoks kasumlikkuse vähenemine ennekõike mootorikütuste müügi valdkonnas – ühelt poolt survestab tugev kohalik konkurents mootorikütuste müügilt saadavat marginaali, teiselt poolt vähendab aktsiisimaksude ebavõrdsusest tulenev hinnavahe Läti ja Leeduga mootorikütuste müügimahtusid Eestis.

"Sellises olukorras on töötajate töötasude tõstmine ning seega piisava arvu inimeste leidmine tõeline väljakutse – tegemist on omamoodi surnud ringiga, kust väljapääsu on hetkel keeruline leida," nentis ta.