Kütusemüüjad: müütide murdmiseks peab biolisanditega kütuste kohta infot andma
„Praegu on õige aeg, et riik, automüüjad ja kütusemüüjad alustaksid ühiselt aktiivset tarbijate harimist. Soome kogemus näitab, et erinevate müütide ja umbusu murdmine võtab aega,“ ütles Kohv Ärilehele.
Tema arvamust toetas ka Alexela Oili tegevjuht Ain Kuusik.
„Oluline faktor, mida tuleks seaduse jõustumisel arvesse võtta, on tarbija teavitus - milline kütus sobib millisele autole. Kütuse jaemüüjad teevad kindlasti enda parima, et kliente teavitada, kuid nii laiapõhjalise muudatuse puhul, mis puudutab ulatuslikku osa Eesti elanikke, tuleks riigi poolt tagada tarbija ammendav teavitamine,“ rõhutas ta.
Kohv kinnitas, et näiteks kuni 5-protsendilise etanoolisisaldusega bensiini võivad kasutada kõik bensiinimootoriga autod, kõrgem etanoolisisaldus võib aga vanematele autodele probleeme tekitada küll.
Biodiisli kasutamisega seotud hädad lähtuvad Kohvi sõnul eeskätt esimese põlvkonna tootest nimega FAME, mida valmistatakse peamiselt rapsiõlist. „FAME kvaliteet on ebastabiilne, säilivusaeg lühike ja see on Eesti kliimas talvekuudel kasutuskõlbmatu,“ märkis Kohv.
Eesti oludele on tema sõnul kindlasti sobiv Soomes ja mujal Euroopa riikides kasutatav teise põlvkonna biodiislikütus HVO.
„Seda kütust toodetakse peamiselt erinevatest taimsetest ja loomsetest rasvadest, samuti tootmisjääkidest. HVO on stabiilse kvaliteediga, väga hea külmataluvusega ja selle lisamine parandab fossiilse diislikütuse omadusi. HVO kasutamisel mootorikütusena ei ole piiranguid - võib sõita nii puhtalt kui ka segatuna fossiilse kütusega,“ rääkis Kohv, lisades et HVO on olemas ka Neste Oil Oyj tootevalikus.
AMTELi juht Arno Sillat tõi välja, et kuigi mootorikütuste sobivuse kohta liigub palju n-ö linnalegende, on Eesti autopark siiski niivõrd vana ja amortiseerunud, et paari lähima aasta jooksul ei saaks umbes kolmandikus bensiinimootoriga autodes täiesti ohutult kasutada rohkem kui 5-protsendilise bioetanooli sisaldusega bensiini.
Mõttelise piiri võib tema sõnul tõmmata karburaatormootorite ja esimese põlvkonna otsesissepritsega bensiinimootorite juurde, millele tootjad viiest protsendist suuremat biolisanditaluvust ei garanteeri, paljud aga ei anna garantiid ka viie protsendi puhul.
Ärileht kirjutas eile, et novembris jõuab riigikokku eelnõu, mis näeb ette, et alates 2016. aastast peaks kõigis mootorikütustes biokütuse osakaal olema vähemalt 5% ja 2020. aastaks vähemalt 10%. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tunnistas, et eurodirektiivist ja Eesti taastuvenergia tegevuskavast tulenev seadusemuudatus tõstab kütuste hinda. AMTEL märkis, et biolisandiga kütus ei sobi vanematele autodele ja mõistlik oleks euronõuete järgimine mõned aastad edasi lükata.
Samas ei ole välistatud, et eurodirektiivist tulenev nõue 2020. aastaks saavutada 10-protsendiline biokütuste osakaal võidakse ära muuta.
