Nüüd vajub maks selle kuuga ajalikku. Kuigi massilist väljarännet see ei põhjustanud, on moraalne kahju olnud suur: Prantsusmaa maine tipp-sissetulekuga inimeste koduna on saanud hoobi, kirjutab CNBC.

„Reform kahjustas Prantsusmaa mainet ja konkurentsivõimet,“ tõdes Prantsusmaal ja Saksamaal tegutseva juhtide otsingule keskendunud konsultatsioonifirma Kennedy Executive juht Jorg Stegemann. Juhtivtöötajate Prantsusmaale meelitamine on tema sõnul muutunud raskemaks.

Rahandusministeeriumi hinnangul tõi maks esimesel aastal lisatulu 260 miljonit eurot ning teisel aastal 160 miljonit. See vastab üldjoontes ootustele, kuid eelarvepuudujäägiga, mis oktoobri lõpus oli 84,7 miljardit eurot, võrreldes on aga köömes.

Maksu kehtestamisel ähvardasid Prantsusmaa jalgpalliklubid streikidega ning näitleja Gerard Depardieu hakkas protestiks Prantsusmaa maksukoormuse vastu Venemaa residendiks. Teised ajasid asju väiksema käraga. Maksuadvokaat Jean-Philippe Delsol tõdes, et mõned rikkad lahkusid välismaale- Luksemburgi ja Suurbritanniasse. „Põhiliselt lepiti aga tööandjaga kokku, et kahe aasta jooksul makstakse väiksemat palka ning see tasaarveldatakse hiljem,“ kirjeldas ta olukorda Reutersile.

Sellest ajast on Hollande valitsus ettevõtete maksukoormust vähendanud 40 miljardi euro võrra, sest üle 10% tasemel töötus sunnib astuma tõsiseid samme, et Prantsusmaa mitte kõige parema tervise juures majandusse investeeringuid meelitada.

Ja kuigi peaminister Manuel Valls koos Hollande’i kabineti peamise reformija, endisest pakurist majandusministri Emmanuel Macroniga käisid oktoobris Londonis kinnitamas, et superrikaste maksu ei pikendata, on kogu maksusaaga muutnud potentsiaalsed investorid umbusklikuks. „Inimesed on usalduse kaotanud,“ tõdes Delsol „see ei taastu üleöö“.