Kuupalk kasvas neljandas kvartalis 12 protsenti
Kuupalga kasvukiirus on eelmiste kvartalitega võrreldes veidi aeglustunud, mida oli rahandusministeeriumi hinnangul ka oodata. IV kvartalis aeglustus ka tarbijahindade kasv ja palkade reaalkasv oli 6,7 protsenti, mis on ligilähedane kolmanda kvartali kasvuga. Suhteliselt kiire palgakasvu jätkumisele viitas ka üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu hea laekumine.
Palkade käitumine IV kvartalis oli ootuspärane. Nagu rahandusministeerium eeldas, aeglustus keskmise brutokuupalga kasv 11,4 protsendini.
Tegevusalade lõikes aeglustus palgakasv väliskonkurentsile avatud sektorites, eelkõige töötlevas tööstuses. Kuigi kiire palgatõus mõjutab negatiivselt ettevõtete konkurentsivõimet, soodustab see eratarbimist. Eratarbimise kasvuväljavaateid kahandab viimasel ajal tarbijate vähene kindlustunne.
Tegevusalade järgi oli madalaim palk traditsiooniliselt põllumajanduses ja kõige kõrgem finantsvahenduses. Kõige kiirem oli palgakasv IV kvartalis nagu ka eelmistes kvartalites kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses, mis tuleneb nende sektorite kiirest arengust.
Kiire palkade kasv toimus ka kalanduses, kuid seal on tugev kõikumine. Seetõttu on ka palgad kõikuvad, näiteks I kvartalis langesid palgad kümnendiku ja positiivset arengut palgakasvu järgi järeldada ei saa.
Palgakasv on aeglustunud töötlevas tööstuses ning veonduses, laonduses ja sides. Seda oli ka oodata, kuna töötlev tööstus sõltub kõige tugevamalt välisnõudlusest. Samuti on töötlevas tööstuses palgad otseselt seotud töötulemustega (tükitöö) ja seetõttu väiksema tootlikkuse korral aeglustub ka palgakasv.
Sel aastal võib oodata vähesel määral palgakasvu aeglustumist võrreldes 2001. aastaga kuna majanduskasv on mõnevõrra väiksem.
EPL
keskmine palk: (krooni)
• põllumajandus ja jahindus: 3382
• hotellid ja restoranid: 3610
• kalandus: 4575
• muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus: 4925
• tervishoid ja sotsiaalhooldus: 5119
• töötlev tööstus: 5347
• metsamajandus: 5370
• haridus: 5390
• ehitus: 5582
• hulgi- ja jaemüük: 5665
