400 lehmaga Kirbla põllumajandusühistu juht Toomas Laos istub käed rüpes.

"Midagi muud teha ei ole, kui oodata," ütles ta. "Kõik ettevalmistused oleme teinud - matid paigaldanud ja inimeste liikumist farmis piiranud."

Laose arvates lööks maailmas kiiresti leviv suu- ja sõrataud platsi sõralistest puhtaks, kui see Eestisse jõuab.

"Piisab, kui külamutikesel on üks lehm haige - kolme kilomeetri raadiuses hävitatakse kõik loomad, ka 600 lehmaga suurfarmis," nentis ta.

"Isamaa pole lehmadest siiani jagu saanud, aga taud võtab ära," kartis Toomas Laos.

Liivi farmi omanik Virve Leht ütles, et suu- ja sõrataudi kartuses ta oma farmi võõraid sisse ei lase.

"Kui taud on diagnoositud, kompenseerib riik kahju," rahustas lehmapidajaid riikliku veterinaarameti loomatervishoiuosakonna juhataja Mati Nautras.

Nautrase sõnul on taud terves maailmas riigi, mitte loomapidaja enda probleem.

"Taudi puhkemise korral on selle likvideerimine Eestile väga kulukas. Sellepärast teeme kõik, et seda ära hoida," ütles Mati Nautras.

Ta soovitas lehmapidajail täpselt järgida nõudeid, mis vähendavad nakatumisohtu. "Kuni pole taudi diagnoositud, jäävad kõik kulutused talunike endi rahakotile. See tasub end ära, taud läheks veel kallimaks," ütles ta.