Vahetult pärast jaanipäeva väljakuulutatud jäätmeseaduse muudatus võttis kohalikelt omavalitsustelt võimaluse otsustada, kas korraldada prügivedu oma territooriumil ise või tellida see teenus hanke kaudu mõnelt erafirmalt. Seadusemuudatust on kritiseeritud kui katset sundida Tallinna linna taas ostma prügiveoteenust suurtelt jäätmeveoettevõtetelt.

Seda kahtlust on riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud protestikirjas korranud ka Läänemaa omavalitsuste liit, mis ei ole rahul Eesti riigi liigse sekkumisega omavalitsuste autonoomiasse.

Põhimõtteline küsimus

Hanila vallavanema ja Läänemaa omavalitsuste liidu aseesimehe Arno  Peksari sõnul piirab jäätmeseaduse muudatus omavalitsuste õigusi. 

„Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (KOKS) on öeldud, et kohalik  omavalitsus korraldab jäätmevedu. Uue seadusega tahetakse asju otsustada teistmoodi. Nüüd tahetakse öelda, et jäätmeveo puhul tähendab  korraldamine ainult teenuse sisseostmist ja ise seda teha ei tohi, siis
on see ju tegelikult kahepalgeline,” ütles Peksar.

Peksar tõi võrdluseks teise tähtsa valdkonna, milleks on haridus ning mille korraldamist omavalitsustele usaldatakse. „Kui hiljem leitakse, et midagi on liiga valesti korraldatud, on meil ju valimiste ajal võimalik poliitiliselt öelda: astusite ämbrisse, valige hoopis meid ning tuleme ja teeme paremini,” lausus Peksar.

„Teine asi on, et jäätmeveo sagedus tiheasustatud alal sõltub biolagunevate jäätmete kompostimisest. Kuidas ma seda kontrollin, et inimene korrektselt kogu aeg kompostib?” arutles Peksar.

Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Rainer Vakra (SDE) sõnul on jäätmeseaduse muutmise eesmärk saavutada prügiveoteenuse madalam ja läbipaistvam hind ning pöörata tähelepanu jäätmete sorteerimisele.

Loe pikemalt Lääne Elust.